Paljundusmasin vol 2

Repliigi korras

Selle kuradi ahvi, kes paljundusmasinat kasutada ei oska ning jätab selle päeva lõpus umbes olevana toanurka, nii et järgmisel hommikul on võimatu paljundada, tahaks ma praegu täiega üles puua. Jube lahe on teha kontrolltööd kahele klassile, kui sul actually ei ole neid kontrolltöid, vaid sa pead need lastele ette lugema.

Ahvid, ostke mõistus endale! Kõrgkoolist te seda ju kaasa ei saanud...

Kuradi esmaspäev...

Esmaspäevad sakivad. Ilmselt olen ma seda siia juba palju-palju kordi kirjutanud, aga see millegi pärast pole vähendanud tõsiasja, et nad sakivad. Sakivad endiselt. Hommikul oli kohutav peavalu, mis leevendus pärast kaht Ibumetini tabletti alles kella kaheteistkümneks. Proovi siis kisava-karjuva-pea laiali otsas ringi jooksva pägade hulgaga midagi teha. Öäk.

Nädalavahetus see-eest oli mõnus. Käisin maal. Ja mitte üksi. Meid oli seal kokku üle kümne, mis tähendas siia-sinna tunglevaid tittesid, emmesid, issisid ja muidu tolasid (ma viimases kategoorias). Käsh juba ütles mulle, et ma olen titemaanias ja võiks endale oma tite muretseda, sest mu jutt pidi suhteliselt fanaatiliselt kõlama. Ma ise küll ei usu seda. Uut titat ootan aga väga. Väiksena on nad ju veel jammimad, ei roni mööda külmi ja ohtlikke trepiastmeid, ei vala endale limonaadi selga, ei soovi poes, et kassatädi neile raha annaks, ei teataks surnuaias, et nad lähevad mamma juurde tuttu jne. Ühesõnaga pisikesed titad jaa-jaa-jaa, suured titad ei-ei-ei. Mis ma räägin, kõik on vahvad. Beka on umbes selline, nagu mina olin temavanusena. Kuigi ta vist sarnaneb rohkem Efqle, aga teatav sarnasus on ka minuga. No olgem ausad, ta on sama paks, kui ma olin siis. Või noh, kui nüüd piinlikult aus olla, siis on sutsu kõhnem. Igatahes heas toitumuses laps. Ja nii nunts!!! Ühesõnaga titamaania tuli jälle peale. Eva-Riinul on astma, Enrikol mingi tundmatu allergia ilmselt kõige vastu, Beka on niisama nunts memmekas, kelle lemmikuks on kujunemas maavanaema. Vääääga lahe oli maal. Koos kala, kana, kartulite, kartulipudru, külma salati, vabariigi aastapäeva koogutamise, suusaalade MMi ja naistekaga. Juba ootan pikkade silmadega emadepäeva, mil uuesti kohtume. Kuigi võib-olla mitte, sest Efq kuupäevaks on 24. mai. Kui Eva-Lota tulekul, siis ta tuleb varem, aga kui lihtsalt laps (loe: poiss), siis laseb ta ennast juuni alguseni vast oodata. Nii need asjad meie peres käivad :)

Kivirähki "Mees, kes teadis ussisõnu" sai reedel läbi loetud. Hmm, emotsiooni ei oska vist kirjeldada. Kummaline raamat. Tahaks öelda, et on hea, ongi, aga kuidagi ootamatu. Nagu kiirustades lõpu poole, kuigi kui sealt nüüd seda va päevapoliitikat otsida - mida seal on tonnide kaupa -, siis teeb natuke nõutuks. Kivirähk on selline mees, kellelt ootan, et iga sõna on pärl. Sel korral on need pärlid kuidagi erilise läikega. Ei taha lasta end hammustada. Läbinisti surma-soolikate raamat. Segi-läbi neid ja karu karvu. Lisaks kükitav Põhja Konn ja mädanev Meeme. Eestlane, eks. Saigi vist kõik.

Praegu lugemisel Otfried Preussleri "Krabat". Ugalas reedel esikas oli, tahan järgmisel veerandil lastega ära vaadata, valmistan end pigem asjaks ette :)

Lendama.

Btw. Nagu esmaspäevad on ka kaups endiselt evil. Täna läksin šampooni ostma ja tulin tagasi kotitäie planeerimata nänniga. Kas see on ikka normaalne?

Külmapühad

Ja jälle jõudis õnn kooliõpilaste õuele. Kogu õu sai õnne täis ja klassiruumid ka. Koolis oli täna vastavalt tundidele 8, 9 ja 11 õpilast. Noh, minu omasid oli 1. tunnis 5, lisaks veel 5 välgutajat, kes vehkat tegid. 2. tunnis oli neid 2... Kolmandast ja neljandast küsisin nad aegsasti ära, seda enam, et tegu kõige tublimate poistega, pole neil midagi vaja seal passida ajal, kui telekas suusatamise MMi näidatakse :P

Miinus 24 kraadiga 10 minutit kaupsi ees bussi oodata on muide päris külm. Kuradi 3 sõitis jälle nina alt minema. Ühesõnaga korra nädalas jõuan peale, korra sõidab ära. Sel nädalal seisin kaks korda ootamas. Ebaõnn. Ma endiselt olen täiesti veendunud, et bussijuht, kes seda liini sõidab on rõve sadist, ootab, millal 4 peatusse jõuab ja inimesed maha hakkavad tulema ja siis enne, kui nad jõuavad tema bussi ukseni, valgub tema näole sadistlik naeratus ja sujuva näpuliigutusega sulgeb ta uksed ning sõidab minema. Ootab kas või valgusfoori taga, peaasi, et inimesed peale ei jõua. Stabiilselt 5 inimest on alati, kes ühe bussa pealt teise peale ründavad. Pole vist suurem hulk. Rääkides graafikust... Minu bussa peaks jõudma umbes 2 minutit varem kohale ja teine bussa peaks minema välja 2 minutit hiljem. Mis tähendab, et ka lubatud +/- 3 minutiga arvestades, peaks mulle jääma lahedalt aega ühest bussist teise ronimiseks. Võta näpust ja varbast, ei jää. Täna oli igatahes R-kiosk rahvast rämedalt punnis. Lõpuks läksin marsaga tööle, sest marsakene jõudis liiga vara kohale ning Astridiga võidu joostes jõudsime sinna peale.

Homne päev muide, parandab pea :P Kuulasin Juurt ja Kivirähki enne... Kivirähki "Mees, kes teadis ussisõnu" on ära ostetud, kuid kahjuks haiguseussi tõttu pole saanud lugeda. Ikka vara voodi ja hilja üles. Nii peaks tervis tulema. Liigsed kilogrammid kehakaalule tulevad aga kindlasti :P

Btw, Tri käis Tartu maratonil. Käiski. Aeg oli 6.29 ja midagi peale, koht pealt tuhande. Ma ei oska muud öelda kui respect. Nagu mingi getovend, aga see on ikka saavutus. Mõnel kohe hakkas paremini minema, kui Eesti asja ajamise ära lõpetas. Ütle veel, et ei suuda ja ei jaksa, jaksab ju küll :)

Kalle, Anders ja...

Kena päevake koos meisterdetektiiv Kalle ja tema sõpradega. Vaatasime Käshiga rootslaste tehtud filmi "Kalle Blomkvisti ohtlik elu". Kuidas see nüüd oligi - kõik pea peale keeratud. Ehk Kalle tumeapäine prillipapa, Anders pikkade heledate juustega tolgus ja Eva-Lotta kottpükstes plikanähvits. Kusjuures Eva-Lotta tunnistab, et tunneb end vanana, nii kaheteistkümnesena. Aga ometi on nad raamatus 14. Vat selliste teadmistega hiilgas Käsh. Rootsi ühesõnaga kummitab. Pidevalt saadab signaale. Tjah.

See ei muuda fakti, et nädalavahetus on läbi, pelmeenid ja pitsad söödud, rämedalt magatud ja loetud ning töödki kõik parandatud. Elu on taas kord tõestanud, et ta on ilus. Just sellist Eestit me tahtsimegi. Homme lähen valima. Tartu Kaubamajja, muide :) Parim koht oma hääle andmiseks, kas teile ei tundu nii?! Eile kruiisisin Irli kodukal ja mõtlesin sügavalt, kas astuda parteisse või mitte. Võib-olla siis, kui neil 10 tuhat liiget täis on. Murrame läbi ja anname kõigile teada: murtud.

Lemmikraamatud, soovitage!

Roald Dahli "Matilda" oli see raamat, millega veetsin viimased kaks tundi. Kõkutasin heameelest, kuigi olemine on pisut ähmane ja tuba justkui keerleb. Ilmselt tuleb see eelnevast paarist raamatu lugemise tunnist, vt eelmist postitust, ja hulga Krisi väljavalitud almanahi materjalide sirvimisest. Niisiis. "Matilda". Njah. Veel midagi, mis on sama populaarne kui Astrid Lindgren. No oli sel ajal, mil ma sihtgruppi kuulusin popp, ausalt. Käsh loeb just Blomkvisti, tekitab Lindgreni isu. Tahaks maale, et võtta riiulist oma "Madlike ja Jaanikingu põnn" ja "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses". Ikka oleks pidanud maale minema, on moraal. Võib-olla järgmisel nädalavahetusel. Raamat on nagu film, muide. Nii et... Tore. Miskit muud polegi öelda. Tekkis idee koostada lugemiskontrollide kogumik. Silmas pidades II kooliastet, muide. Algus on ju juba tehtud :) Samas on raamatuid kole palju ja tuleb pidevalt juurde, nii et see oleks mõttetu aja raiskamine. Vastavalt aastatele ju eelistused muutuvad. Mis tuletavad mulle meelde, et pean järgmise veerandi raamatud lastele teatavaks varsti tegema. Seda enam, et viiendike märtsikuise raamatu lugemiskontroll peab juba neljanda veerandi esimesel nädalal toimuma. Ei taha neid alahinnata, aga samas ei saa ju lugeda liiga suurtele mõeldud raamatuid, sest siis nad ei saa jälle aru või ehmatavad end raamatutest eemale... Dilemsid... Kuidas ma laupäeva õhtul taas tööni jõudsin, ma isegi ei tea.

Nööpaugus kannan lihtsaid põllulilli

Lugesin sel nädalal Natalia Rolleczeki raamatut "Puust palvehelmed" ja "Väljavalitud". Kõige naljakam osa sellest oli eessõna seltsimees Vladimir Sašonkolt, kes rääkis pikalt ja laialt sellest, kuidas autor on hukka mõistnud kodanluse ja julma katoliikluse. Appikene! Kes siis veel, kui mitte poolakad on uhked oma usuliste veendumuste üle. Teoses pole mitte ühtki allhoovustki sellest, et kumbki neist oleks hukka mõistetud. Pigem on jutt sellest, et kuigi on asi hull, saadakse hakkama, sest kloostris on midagi sellist, mis hoiab ja kaitseb ning sealt äraminnes ollakse ilma peal laiali ning ikka ja alati pöördutakse sinna tagasi. Ohjah. Tore lugemine. Tõsine noortekas taas. Mis tähendab, et vana raamaturiiul teenib enne väljaviskamist veel mõned plusspunktid :) Ikka on, mida enne tudumist lugeda!

Käes on laupäev. Mnjah.

Ma olin täna korruse korrapidaja. Kui ma kaks vahetundi olin vapralt koridoris patrullinud ning ükski kolleeg ei tahntud mu päevikut ära viia ja uut asemele tuua, läksin kolmandal vahetunnil ise õpside tuppa. Selle 20 sekundi jooksul jõudis üks tüüp verist ila keset koridori eristada, õppealajuss tuled ära kustutada, pluss heita mulle laitva pilgu - a la miks ma ometi ei valva... Kuhu me niimoodi jõuame? Ma küll ei tea. Lõppkokkuvõttes oli tore päev. Eriti veel kui arvestada, et proua ülemus pidas 1. ja 2. korruse vahekorrusel ehk õpside toa juures valvet ning võttis rajalt maha väriseva lõuaga rampsi poole tormavad neljandikud, kes siis pidid õpside toa ukse kõrval häbipostis seisma. Tule taevas appi! Noh, aga kui huvitatud pealtvaatajad sain laiali pekstud, oli jälle lahedam olla. Võib-olla on asjal isegi mõte sees?!

Ja Tipsu jõudis täna kooli!!! Arvake ära, et eile käis üks õps küsimas, et kas see neiu veel tuleb või otsustas asja pooleli jätta. Ma siis täna küsisin ta käest ja ta arvas, et ta ikka läheb lõpuni välja. Jei! Õnn saabus õuele ja tuba sai ka õnne täis. Mitte Õnnet kahjuks, kes on haige ning see tähendab, et matemaatika igapäevane kaos on taas tabanud minu lapsukesi... :( Very, very bad.

Ühesõnaga ei viitsi töid parandada ja asutan pigem ennast Matile külla.

Hääd ööd!

Sa elust rõõmu tundma pead.

Ühesõnaga võtsin töölt ühe plaadi kaasa. Tanel Padar nüüd õpetab, mida täpselt tuleb tunda ja kuidas õigupoolest oma elu elada. Mnjah.

Rämevahva nädalavahetus on olnud. Magamine ja söömine. Ninapühkimine ja kütmine. Õunad ja õunapirukad. Laiskus on nii suur, et ei ole ajanud kahe päeva jooksul õue. Nii võiks küll ju elada, onju.

Homme algab järjekordne töönädal. Ülemus kutsus meid reedel kokku ja jagas meelespead, et mida alluvad peavad tegema. Jube närviliseks tegi see, sest ma ei saanud üldse aru, miks see värk nii kaugele läks. Selles suhtes, et ma saan aru, et keegi on üle lasknud ja nüüd peame neid tulemusi kuidagi nullima ning täiskasvanutega on seda lihtsam teha kui lastega. Eeldades muidugi, et oleme kõik teovõimelised ja -tahtelised. Ma küll olen, kuigi ma päris täpselt ikka ei ole veel aru saanud, et kuidas ja millest see värk tekkis (mitte et see oluline oleks, aga ma tahaks alati teada põhjuseid, mitte ainult tagajärge, onju). Ebameeldiv olukord oli, aga mis teha. Seega oleme alates homsest kahekesi korruse korrapidajad. Jajah, just nii. Kaks inimest korrusel, st 6 inimest korrustel. 3-4 sööklas, 1 garderoobis. Mis tähendab, et 10-11 inimest+ teise korpuse omad, on iga päev kuskil valves. Ma ei saa aru, kas meil on midagi suurt lõhutud või mis?!Huh.

Aa. Aga ma lugesin vahepeal Raimond Kaugveri raamatuid Riiulis oli mingi 700-lehene "Kolm romaani" ja ma lugesin need nüüd läbi. Lihtsalt selline õhtune lugemine. Et oleks midagi teha. Tahtsin küll rampsist miskit põnevamat tuua, aga no ei leidnud midagi põnevat. Raamatupoes käisin ka ja sealt ka ei leidnud midagi. Oh. Kusjuures ei ole ära lugenud kõiki raamatuid :) Kessu rääkis midagi ühest raamatust, mida poes nägin, aga mul ei tulnud meelde, et kas see oli põnev või mitte.

Ja ma olin täna rämetubli, koristasin ja pesin pesu. Kõik pesu pesin ära. Valetan. Ma jõudsin juba riideid vahetada, nii et on küll musta pesu :) Pluss mudugi see, et koristasin oma korvikese ära ja avastasin, et mul oli 4 poolikut näokreemi - vanaks läinud ja prügikasti -, 12 väljaveninud patsikummi - samasse - ja terve posu uusi patsikaid. Miks ma neid siis neljapäeval juurde ostsin?

Viisaastakuplaan minna vaheajal Rootsi on töös. Isegi tean juba, millal ja millega. Endiselt on buss tellimata, aga arvutasin umbkaudselt välja, palju see muusika maksma läheb ehk siis kokku 2300 krooni, mis on ikka nats palju, aga samas jah. Palju me ikka reisime koos. Selline lugu siis.

Kessuga läks teravaks. Või noh. Tegelt ta sai ametikõrgendust - kujutate ette, et koolis on võimalik karjääri teha?! Ja siis ma nokkisin ta kallal. Igatahes on nüüd asi vast selge ja ma enam kohatuid nalju ei tee. Aeh.

Ära.

Arusaamatu?!

Ma ei saa aru, mis lahti. Stabiilselt on 14 õpilast koolis ja pahandusi on nendega nii palju, nagu oleks neid endiselt 26. Ma enam ei mõista...

Ühesõnaga on mind tabanud taaskord lollpäisus, sest mil muul moel ma seletan seda, et mulle miski kohale ei jõua. Tahan puhata ja mängida, selle asemel, et kütta, külmetada, kirjutada SMSe lapsevanematele, pahandada lastega, kuulata vingumist ja ilkumist. Tahan ka Egiptusesse. Ausalt. Või noh, kas või kuskile sooja tuppa, kus ma ei pea kütma, tassima, saagima, kaevama ja tegema muid eluks vajalikke toiminguid. Hingamine ja söömine on täiesti piisavad tegevused. Aitäh!

Tahan ära nädalavahetuseks. Aga kuhu ja kellega? Seda veel ei tea. Ja tegelikult vist ei saagi minna, sest fämili sõidab Sarkale ja ma passin maja. Ilmselt. Sest Allan on tuuritamas. Mitte mööda Eestit, aga kuskil siin meie tänava kandis. Seega väljavaade veeta nädalavahetus külmas majas koos pohmellis dudega. Vahva. Või mitte nii väga? Vist jaatav vastus. Kevad seevastu tuleb aina lähemale. Mis tuletab mulle meelde, et kui ma isegi miskit muud homseks ette ei valmista, siis üheksandike asja peaks ikka vaatama.

Öö tuleb pikk ja pime. KAhjuks mitte piisavalt pikk.

Aeg tuleb, aeg läheb vol 2

Noh, pühapäev sai mööda. Esmaspäev ja teisipäev ka. Eelmisest postitusest terve nädal.

Eelmisel esmaspäeval "Täismäng" Vanemuises, neljapäeval "Beautiful Bodies" sealsamas. Nädalavahetus Kessu sünnipäeval. Tore. Pühapäeva õhtul pärast promilllide kadumist läbi tuisu Ardoga Tartusse, tundsin, kuidas kondid haigeks jäid. Kodus kraadisin ja palavik oli 38,6. Vahva. Esmaspäeval seega kodus magasin ja õgisin palavikualandajaid. Täna tööl. Ja alles tulin Katsi juurest. Käisime korterit pühitsemas or something. Tore. V.a. väga kurrrri kass. Mjau.

Sauntsis käidud, homme taas tööle.

P.S. "Tulnukas" by Balti meedia- ja filmikooli students... Äkää. Jubedad naljad Underi ja isegi Jaan Krossi vastu. Vähemalt nüüd jällle tean, kust kurat need pägade killud, mida nad tundides pilluvad, tulevad.