Henrik

Mõtlesin, et panen siiski kirja.

Andrei Hvostov "Henrik" bussilugemine reedel Tartust Raplasse sõiduks ja pisut-pisut laupäeva hommikul pärast varast ärkamist. Jõudsime Kessuga, kes on tõsi küll vaid sissejuhatuse läbi lugenud natsa sellest asjast pläkutada, aga jah. Tore oli. Ühesõnaga "Malev". Natuke naljakas ja natuke mitte. Rohkem siiski naljakas. Meie aja naljad, st teatud vanuses ja teatud konditsioonis inimestele. Tahaks teada, mida sellest oopusest mõtleb herr Veidemann, kes kunagi loengus, silmad peas põlemas, äärmises erutusseisundis rääkis Henriku Liivimaa kroonika kohast meie kultuuriruumis... Vahva kirjatükk ja just sobiv üheks pisikeseks teekonaaks, kui su kõrval ei laiuta mingi paks valge heteroseksuaalne mees ning kaks pinki tagapool ei karjuks pidevas kõhulahtisuses - nii füsioloogilises kui ka verbaalses - pikajuukselised vandid, kes teel Vigalasse rokipeole, kus suure tõenäosusega üks neist pussitati nign teine pussitajaks osutus. Kuna need tingimused olid kõik täiedetud, siis jäigi üle laupäeva varahommikul oma tavapärase Ibumetini laksu all raamatut lugeda, juues kõrvale poissmeeste kohvi ja suitsetades järjekordset Marlboro Lightsi.

Ühesõnaga nädalavahetus Raplas pole veel lõppenud, homne plaan on minna ja vedeleda päev otsa Pärnu rannas. Ehk siis hommikune epileerimine on omal kohal :P

Sellised lood pärast Inglismaa ja Brasiilia kaotust, kuid pärast Prantsusmaa võitu. Neli mängu veel ja selleks korraks taas kord asi lõppenud. Inglismaa tiitlit tuleb aga veel neli aastat oodata ning nutvat kaptenit enam vast ei näe. Viva la France!