Kallipaid, aitäh!

Kallipaid on Eveliini sõna, aga see on armas, seega varastan selle labaselt enda igapäevasesse kõnepruuki. No muidugi juhul, kui keegi on selle ära teeninud :)

Igatahes on kogu see seltskond, kellega eile tähistasime end of an era' t ning natsa mu sünnipäeva ka, vägagi kallipaid. Ühesõnaga võiksin ma öelda, et tundsin end täpselt 10 aastat nooremana, ainult probleeme ja maailmavalu oli vähem :P Ja kingitused - kõik - olid vägagi väärtuslikud. Istusin ja vaatasin rahulikult uuesti plaadid läbi ning Tri suurteos "Mälestusi gaidirajalt" on igatahes masterpeace! Nostalgia! Ja ma luban endale, et hakkan pilte ilmutama, kohe kindlasti. Tekkis kohe ind vanast arvutist pildid ära sorteerida ja lõpuks ometi see rondu toast välja visata. Pildid ongi ainsad asjad, mida ma sealt endale tahan. Nojah, mõned kooliasjad ka ja ongi kõik.

Muide. Mind on tabanud unetus sel aastal. Alates esimese jaanuari ööst olen olnud pidevalt üleval. Täna oli hull plaan, et vara-vara jne, sest homme ju tööpäev, aga kell on 1.10 ja mul pole mingit uneraasugi. Eile olin 5 üleval... Üleeile ka, üle-üleeile ka...

Loen nüüd Kässi ja Juho kingitud "Leiutajateküla Lotte" raamatut.

Kallipai!