Tuleb ikka aasta uus

Ja-jah. Joul on olnud äärmiselt söögi- ja telekarohke. Blaah. Ei taha enam. Kumbagi vist. Rutiin sai saavutatud umbes kolme päevaga. Selle aasta telekavaatamise norm sai igatahes täis. Mis tähendab omakorda, et täna enam telks mind eriti ei kutsu. Veininorm sai ka täis :P Ei ole just naljaasi juua iga päev enam-vähem kahekesi pudel punast veini. Vahel head ja vahel natuke kehvemat.

**************
Eile jõudsin lõpuks Kessu juurde. Niiiiiii hea. Nojah, aga avastasin, et olen ikka täiega hajameelne, sest unustasin jõulukingitused Tartusse. Kusjuures ma käisin neil ekstra järel. Tjah. See on tase, milleni iga vuss juba ei jõua. Tuleb ikka vussmaster olla, et selleni küündida...

**************
Kokkuvõtted mõnel teisel päeval, eks. Juhul, kui ma neid üleüldse teen. Ahjaa, ma pean siia ikka kirja panema, et mitte träkki kaotada, et lugesin üks õhtu oma empsiku kingitud raamatu läbi. Margit ... "Ita Ever. Elu suuruses". Mhmhm. Mulle pildid meeldivad. Isegi kui need on halvasti lõhnavale paberile trükitud. Aga mulle ei meeldi, et raamat on kujundatud nagu konservatiivne naisteajakiri. Ma saan aru, et proua näitlejale meeldivad kollased tulbid, aga no natuke oleks võinud siiski pingutada, et raamatul ka mingi välimus oleks. Kaanest räägin. Mingi lamedad arvutist võetud lillekesed... Päh. Ja see kusjuures ongi vist ainus asi, mida ma sellele teosekesele ette heidan. Erinev teistest eluloo raamatutest. Ei oska teda paigutada. Mu huvi on vist siiski natuke sügavam, kui pakkus antud teos. Kontseptsioon ja ülesehitus suutis mind korraks isegi üllatada, mis on väga kõva asi, arvestades, et olen elulugusid ikka päris palju lugenud. Loo moraal on see, et polnud kaks kõige mõttetumnat tundi mu elus, on hulleminigi läinud :P Otisisin kohe riiulist Baskini "Raudeesriide taga" välja, aga häbi küll, läbi ei lugenud, sest mulle käib rämedalt vastu selle raamatu puhul font ja reavahe. No ei lase rahus lugeda!!! Ja juba läksin liiga pikale :P

**************
Kena aastavahetust igal juhul,
tänud neile, kes kaardi saatsid,
ning piinlikkusega märgin,
et ei saatnud ise ühtki.

Katu, ma mõtlen Sulle
ja su neljajalgsetele sõpradele.
Kus me alles - ilma neljajalgseteta -
hakkame alles tegusid tegema...
Sada aastat on ju alles algus :P

Miss Englishile
üks mitteirooniline kalli
ja ükskord me alles targutame :P

Kallitele kaasvõitlejatele (kõigile)
kalli ning jätke meelde -
ma ikka iga päev meelitan end sellega -
me oleme kõige ilusamad, toredamad ja paremad.

Kriux on rääkinud.