Nii ja naa

Ehk siis võib teha nii: olen kohusetundlik ja teen kõik asjad ette ära ja siis ikka on midagi valesti ja viimase hetkeni parandan. Aga võib ka naa: ei tee viimase hetkeni midagi ja loodan millelegi, mida ei ole olemas, ei saa ette kujutada. Kaks korda saab arvata, kumba varianti mina hetkel kooli lõpetamisel kasutan. Kontos on umbes 5 lehekülge uut teksti, ümber tehtud vana tekst (mitte täielikult muidugi mõista, pole veel jõudnud), hulk loetud artikleid, hulk joonitud ja kokku võetud artikleid, tühi printerikassett, tühi paberipakk, valutavad silmad, sassis suhted, tegemata tööd, vihavaenlased iga nurga taga (sõna otseses mõttes), eelseisvad kaks tundi põrandal magamist, 15 magamata ööd, pool joodud seebimaitselist Fizzi, pakk suitsu viimase 5 tunniga, nostalgiline Tartumaa raadio, närvivapustuses Sa, unetõves Lolo, tüdimuses Sekk... Ja nii edasi.

Aga homme on jälle päev ja kui ma kohe magama lähen, siis ma olen end ära petnud, et paari tunni pärast ärgates läbi laupäevaselt liugleva linna koju minnes hakkan kohe tööd tegema. Hakkan ma jee. Loodan kõigest väest, et hakkan, pean hakkama. Sest peab. Ja saab. Ta tahab.

Tavaline kevad Tartus saan juba praegu öelda ja järgmisel aastal samamoodi... Sel aastal ei tule kevad teisiti. Sügis tuleb :)