No mingid rõõmud ju ometi peavad olema???

Et siis täna on see päev, kus ma pole veel ühtki "Sõprade" osa vaadanud. Ja ei vaata ka, sest lähen viimase bussiga Tlnasse. Seega on päev korda läinud. Keset päeva ärgates oma kokkujooksnud arvuti ees otsustasin, et naljad peavad praeguseks lõppema ning istusin maha ja tegin praktikaaruannet kella poole kolmeni, mil sain aru, et on olemas ka voluntary work, mida peab tegema, sest ma olen endale selle kohustuse võtnud. Seega viimased neli tundi on läinud lehe tegemise tähe all.

Ja kogu selle aja jooksul olen jõudnud sada korda mõelda, et peaksin nädalavahetusel asjalikku panema, aga ei saa, sest kohustused ootavad. Mis siis, et väike osa neist on ka meeldivad, aga ikkagi. Seega...

Adios amigos, I´m going away.