Vihm

Kolm päeva järjest. Vihma. Sabinat, mis aeg-ajalt tiheneb päris padukaks. Eile oli selle vihma käes veel soe, täna aga kohutavalt külm. Kütan ahju, sest on tunne, et muidu jäätuvad sõrmed ja varbad. Vihm.

Nädalavahetus Põlvamaa metsade vahel. Pärast seda arutelude maratoni peaks küll tulema lahe üritus. Sest üksipulgi on tehtud nüüd veelgi üksipulgimaks. Ehk siis rohkem infot ma enam ei talukski, inimliku taluvuse piir on lähedal. Huh. Homme läheb taas helistamiseks ja sebimiseks. Kuidas selle kõrval on võimaliku olla koolis ja osaleda loengul, olla kodus ja õppida kontrolltööks ja olla kodus ning raamatukogus ning valmistuda ettekandeks, ma veel ei tea. Eks paari päeva jooksul saab teada. Eesmärk on igatahes selge.

Et maailm muutuks helgemaks ja kõik on hea.

Vihm. Autorattad. Porilombid. Pritsmed. Märg mantel. Läbi ligunenud tennised. Sopased püksisääred. Haisev koer. Kräunuv kass. Lugemata raamatud. NB! Talviku Mati ametiühingu saate taustal kõlab Vennaskond. Maailm muutubki selgemaks.