I don't care what they say about us anyway.
Ma alustan taas tavapäraselt. Esmaspäev. Sinine? Ei tea veel. Igatahes kaheksast helises kell ja ma tõesti tulin üles. Mõtlesin Eesti asja ajada... Kell on 11.15 ja ma pole veel alustanud. Selle eest on lehed läbi loetud, poolteist Terevisiooni vaadatud (Anu ja Marko teevad hommikul saate alguses igast nalja ja pärast on täielikud kuivikud. Miks see nii on? Kas tüübid arvavad, et alguses ei vaata neid keegi, et siis võib süüdimatult padistada? Ja samas peaksid nad ju lootma, et keegi kordust ei vaata? Või on siiski mingi formaadiomase võttega tegemist? Ei tea. Kummaline igatahes). Näskar tahtis kaheksast õue minna ja Kiisul oli kõht kole tühi. On ikka loomad küll :)
Nädalavahetus maal. Rahus ja vaikuses. Enam-vähem muidugi, sest emal-isal taas mingi tülide hooaeg. See selleks. Laulsin omaette, kui nad vaidlema kukkusid ja üritasin teha nägu, et kõik on kõige paremas korras. Tegelikult ei ole, aga see siiski nende elu, millesse ma küll sekkuma ei hakka. Igaüks elab oma elu nii, nagu ta paremaks peab. Lahutusejutud õnneks veel päevakorras pole. Emm vist on leppinud sellega, et mingit nalja tegemist sellisel moel ei tule. Jumal tänatud sellegi eest! Ja taas tavapäraselt - inimesed on ikka tavalises ja rutiinis kinni, miks sellest lahti ei saa? või on see rutiini murdmise võime antud vaid väljavalitutele? mh? - muidu oli tore. Just. Meeletult kartuliputru ja hakklihakastet ja pühapäeval kohustuslikud pannukad ja seekord imede ime läksid alla ka maasikamoosiga, mida ma reeglina suu sissegi ei võta. Ma nimelt ei saa aru, miks peaks maasikatest moosi tegema? Saab ju paremaid asju teha või mis?! Maitse asi, eks.
Mingi Kaur Kenderi raamatuke on meitel juba pikemat aega keset tuba laiali. Ma tean, et kunagi aastaid tagasi sa seda loetud, aga ei mäleta absull, millest see rääkis. Ja see käib mulle närvidele, nii et ma vist loen selle läbi ja panen siis selle riiulisse, kus see olema peakski. Raamatud peavad ikka riiulis olema - juhul, kui on muidugi nii palju raha, et neid endale koju osta. Vastasel juhul võiks nad raamatupoes olla :P.
Peab plaani pidama hakkama. Pärast kooli pean minema uuele töötajale näpunäiteid andma. Mida ma talle näitan?! Ei oska isegi õieti midagi teha :P Tegelikult on mul mõrvalik plaan välja mõeldud. Et saaks tööle hakata, et saaks töö tehtud. Ohoi. Ma üldse ei imestaks, kui ta nädala pärast teatab, et läheb minema :) Juhtub. Paremateski peredes.
Ja ma ei pea mainima, et mind kummitab taas kord U2 oma surematu Ühega... Õnneks on Weezeriga ka nii palju harjutud, et ka seda kannatab kuulata. BLur seevastu hakkab ära tüütama. Kaua sa ikka neid 6 laulu kuulad :P Uut kõvaketast oleks vaja. Endale ja arvutile.
"One life, but we are not the same"
Nädalavahetus maal. Rahus ja vaikuses. Enam-vähem muidugi, sest emal-isal taas mingi tülide hooaeg. See selleks. Laulsin omaette, kui nad vaidlema kukkusid ja üritasin teha nägu, et kõik on kõige paremas korras. Tegelikult ei ole, aga see siiski nende elu, millesse ma küll sekkuma ei hakka. Igaüks elab oma elu nii, nagu ta paremaks peab. Lahutusejutud õnneks veel päevakorras pole. Emm vist on leppinud sellega, et mingit nalja tegemist sellisel moel ei tule. Jumal tänatud sellegi eest! Ja taas tavapäraselt - inimesed on ikka tavalises ja rutiinis kinni, miks sellest lahti ei saa? või on see rutiini murdmise võime antud vaid väljavalitutele? mh? - muidu oli tore. Just. Meeletult kartuliputru ja hakklihakastet ja pühapäeval kohustuslikud pannukad ja seekord imede ime läksid alla ka maasikamoosiga, mida ma reeglina suu sissegi ei võta. Ma nimelt ei saa aru, miks peaks maasikatest moosi tegema? Saab ju paremaid asju teha või mis?! Maitse asi, eks.
Mingi Kaur Kenderi raamatuke on meitel juba pikemat aega keset tuba laiali. Ma tean, et kunagi aastaid tagasi sa seda loetud, aga ei mäleta absull, millest see rääkis. Ja see käib mulle närvidele, nii et ma vist loen selle läbi ja panen siis selle riiulisse, kus see olema peakski. Raamatud peavad ikka riiulis olema - juhul, kui on muidugi nii palju raha, et neid endale koju osta. Vastasel juhul võiks nad raamatupoes olla :P.
Peab plaani pidama hakkama. Pärast kooli pean minema uuele töötajale näpunäiteid andma. Mida ma talle näitan?! Ei oska isegi õieti midagi teha :P Tegelikult on mul mõrvalik plaan välja mõeldud. Et saaks tööle hakata, et saaks töö tehtud. Ohoi. Ma üldse ei imestaks, kui ta nädala pärast teatab, et läheb minema :) Juhtub. Paremateski peredes.
Ja ma ei pea mainima, et mind kummitab taas kord U2 oma surematu Ühega... Õnneks on Weezeriga ka nii palju harjutud, et ka seda kannatab kuulata. BLur seevastu hakkab ära tüütama. Kaua sa ikka neid 6 laulu kuulad :P Uut kõvaketast oleks vaja. Endale ja arvutile.
"One life, but we are not the same"
Kirjutas Kriux kell 10:54 AM
