Tüütu

Ma pean alustama taas eitusest. Ma ei mõista maailma asju. Ausalt. No see oli muidugi ilmne liialdamine ja suurustamine, tegelikult pean silmas väga väkest inimgruppi, isegi mitut, kelle tegevuses ma ei näe pointi ja seega ajavad nad mind närvi.

Ülemusel ilmselt on taas natuke närvilisem periood ning põrguinglid on selle ära tajunud, mis tähendab, et nad kakerdavad igal võimalikul ja võimatul sekundil tal jalus ning mina taon pead vastu seine. Homseks mõtlesin taas ultimaatumi välja, mis kindlustab mulle vaba kevadvaheaja. Ma väga tahan nendega eksurseerima minna siis, aga ma ei viitsi oma pead lapikuks taguda, seega alustan taas kenade ultimaatumitega ehk siis nad saavad täpselt nädala ja ühe päeva, et tõestada, et on midagigi väärt. Nõms.

Igatahes on mind täna tabanud ükskõiksus ja kärsitus korraga. Ühelt poolt on mul täiesti savi ja teiselt poolt tahan saada kohe ja siin ja praegu mingeid tulemusi. Mis kõik kokku teevad minust taas närvilisevõitu naesterahva, kes eriti kannatlikkusega just ei hiilga. Ehk siis võtan tuurid üles ja mudkui õiendan. Valjuhäälselt. Siuke koblunn on, et anna otsad. Asja ei tee paremaks ilmselgete värkide unustamine, mis samuti päevakorral. Enne just helistasin Käshile ja ta tahtis, et ma töölt ühe dokumendi kaasa võtaks. Ma muidugi unustasin maha. Ebanormaalne. Porno.

Kogu see nädal on äärmiselt tüütu olnud. Mingi paberitega ringilehvimine toimub, tööd teha nagu ei jaksagi. Reedel on koolis olümpiaad, mis tähendab, et jah... Aaaaaaah.

Laupäeval on matuseleminek. Väga tundetult sai see kirja. Esmaspäeval helistasin vennale, kes... Jääb poolikuks...