Mnjah

Kolm nädalat arvutita elu saab homme täis. Arvake ära, et ma olen juba peaaegu unustanud, kuidas trükitakse, mida tähendab kellelegi kirjutamine ning mida õigupoolest peab õppealajuhataja silmas, kui mainib, et töökavad tuleb esitada.

Ühesõnaga on kogu see jant viinud mind nii kaugele, et ma pole veel töökavasid teinud ning kuigi täna tulin ekstra varem tööle, et teha, ei ole mul erilist viitsimist. Kui lõpuni aus olla, siis naudin ma praegu iseendaga olemist (aa, ebanormaalne, et selleks peab reedel tööle tulema?!). Istun, koristasin, lugesin meile ning kohe-kohe lähen toon shokolaadi, mille ma ise ära kavatsen süüa.

Mulle käib närvidele see blogger2, sest see paneb mulle pidevalt näkku.

Nii et mahlakad detailid klassiekskursioonist jäävad ära. Meil läks ju hästi :P