Eestimaa laul

Kalev Sport näitab 1988. aasta Eestimaa laulu, kus Mikk Mikiver räägib peagi kättejõudvast ideaalist "vaba rahvas vabal maal." Hagi Šein tutvustas teda kui fantastilist meest, kes on fantastilise häälega. "Ma olen eestlana," tsitaat Kennedylt, onju. Rahvas armastas oma kangelasi ja Mikk oli kangelane. "Mul puudub nii palju, palju. Mis, ei tea ma," on Juhan Liivi luueread, mida näitleja lauluväljakutäiele rahvale esitas. Silmad vesised, olekus presidendiväärikust (Tarmsi sõnad), hääl endiselt fantastiline. Näitleja oskus esitada võõraid sõnu nii, et need tunduvad tema enda sõnadena, on poliitilise manipulatsiooni seisukohalt oluline. Õnneks on mul võime unustada Miku poliitiline taust ja keskenduda olulisele. Ehk siis sellele, mis teatrilavale jõudis. Muide, mul on materjal koos. Õhtul jõuan koju ja sukeldun oma pisikesse mullikesse. A.S. saatis pühapäeva õhtul konverentsi kava. Ma arvan, et mõned muutused tulevad, sest samal päeval on Jaan Krossi ärasaatmine.


Kessu tuli ka väevõimuga Urmas Alenderit vaatama. Olid ikka ajad ja kombed. Boris Lehtlaan (on nii?) laulab õrnast ööbikust. Ikka imekspandav, kuidas inimesed lihtsalt seisavad ja plaksutavad. Igale avaldusele plaksutavad, kaasas plakatid nt "Enn Tarto vabaks". Rein Veidemann kõneleb Euroopa eelpostist idas ja aknast Euroopasse. Noorus oli vist ikka tore aeg :) Parafraseerib nooreestlasi, ärkamisaegseid mehi ja naisi. Oh, Rein.

Heh. Muide. 20 aasta tagused sündmused on need. Kui suudan sellist asja meenutada, siis olen päris vana.