Kaks silma vaid sulen

Eelmise nädala - ma millegi pärast arvan, et neljapäeval kell 17.47 on nädal läbi - märksõnaks on just see, et saaks ainult oma silmad sulgeda ja minna. Unemaale. Tegelikult olen igal õhtul suhteliselt viisakal ajal magama saanud, tundidega pole probleeme olnud. Välja arvatud eilne õhtu. Ehk siis kell kaks sain magama ja ärkama pidin kuuest... Ei ärganud. Pool kaheksa tegin silmad lahti ja kutsusin kiiresti takso, et õigeks ajaks kooli jõuda. Väike viiekümnekroonine väljaminek, et saaks ainult lapsukestele tarkust jagada. Ebanormaalne ja ebamoraalne. Sellised lood.

"Ja päikse poole ma astun siis."

Tegelikult kui tänane päev kõrvale jätta, on kõik suht kenasti sujunud... Ehk siis klassis olid lapsed, mitte hullunud 36-pealine draakon... Kuigi jah, tänane päev oli teistsugune. Lohe oli oma kombitsad jälle laiali ajanud ja lapsukesed täiesti piirideta. See selleks. Küllap kuidagi saab hakkama. Kõigest kolm nädalat ju veel :)))))))))))))))))))))))))))))))))))))))))))))))))))))

"Kutsu vaid, ma tulen siis, küll näed."

Ja nüüd ma siis lendan... Arvuti juurest minema. Silmi veel ei sule, sest tegelikult ju ei ole nädal läbi. Enda asjad on tegemata....

"Ja nii nad tapsidki Ferdinandi..."