Oioi, mingid kondid majas

Et pean alustama sellest, et pisi-pehme Nässu on kodus jälle!!! Käsh tõi ta bussiga ja sõitis siis jälle minema. Aga Nässu on pehme, ausalt. Üldiselt, mitte praegusel hetkel. Käisime puid toomas - Kiisu oli ennast kuuri sisse seadnud ja oli üleni saepurune - ja Näskar leidis õuest mingi kondi. Ja salaja, luba küsimata vinnas selle tuppa ja nüüd järab seda. Võeh. Valikut ka ei oska teha, endal köögis on igast krõbuskeid ja liha ja makarone ja muud staffi ja tema peab mingist rõvedat ei-tea-kust-ilmunud-juppi närima!!!!??? Ragin igatahes käib.

Aa. Sünnipäev oli. Ma küll tõotasin ja vandusin endale, et ei mingeid sünnasid, aga emal jobutas ikka ära, nii et siis selline kena istumine vanemate seltsis ikke ja kohustuslikud lood sellest, et ma polndki veel viisakal kellaajal sündinud jne. Ühesõnaga tavaline asi. Tegelikult oli tore. Kartulisalat ja küpsisetort ja väike šampus. Heh. Aega mudugi läks maal palju, sest siis ma võtsin juba viimast ja magasin mis kole ja hommikuse bussi peale ei jõudnud. See selleks. Õnnitlused olid toredad :) Aga muidu on viimased kolm päeva kadunud täiesti märkamatult.

Huh. Härra professori esitatav essee on omandanud sellise müütilise jõu, et mul on tunne, et see oopus ei saagi kunagi valmis. See selleks, küllap ta ükskord :) Ükskord algab ju.

Kütma.