In my mind and in my car...
... you are the last one and you were the first one... Anyway, Radiohead. Nostalgia taas :P
Eile koristasin päev otsa. Tegelikult algas kõik sellest, et tahtsin uusi kardinaid ette panna. Noh, ja siis pesin akent, lage, sorteerisin kõik (!!!) raamatud autorite ja arvatava sisu järgi erinevatesse riiulitesse. Põhimõtteliselt oli vaja peas suurpuhastust teha, aga päriselt see ei õnnestunudki, ikka veel on liiga palju saasta ja liiga palju kõrvalisi asjaolusid, mis keskendumist segavad. Aga vähemalt algus on tehtud, eks. Ja teatud mõttes on natuke asjad selgemaks saanud, mitte küll lõpuni, aga noh, kes seda lõppu ikka ette teab. Enne lõppu, st.
Emajõe ääres käisime. Nässakas ujus ja Käsh ujus ka. Mina kükitasin, kügelesin ja kriipisin oksaga liiva sisse ringe. Joonistasin. Masendav. Pea oli suht tühi ja samal ajal igasuguseid mõtteid täis, nõme. Ei lasknud nautida pilliroogu, sigaretti ja koera ülemeelikusi. Tuuline on. Ja päike paistab juba teist päeva järjest mulle pidevalt silma. Nojah, öösel ei paista. Kella kolmeni kruusides Interneti avarustes on saatjails vaid mööduvate autode hääled, kaugusest kostvad koerad ning seinataga nagistav Käsh. Uhuu. Selgust, helgust, puhtust. Et saaks rahus edasi minna!!!
Oi, aga Katu peaks siis nüüd juba oma uue kodu poole teel olema! Varsti vast uudiseid saksa õppejõudude, soome huumori ja eestlase hakkamasaamise kohta oodata. Ootan igatahes :P
Ja kust, krt, leiab viitsimist, et teha asju, mis juba ammu peavad olema tehtud???!!! Siit vist mitte, nii et parematele jahimaadele :P
Eile koristasin päev otsa. Tegelikult algas kõik sellest, et tahtsin uusi kardinaid ette panna. Noh, ja siis pesin akent, lage, sorteerisin kõik (!!!) raamatud autorite ja arvatava sisu järgi erinevatesse riiulitesse. Põhimõtteliselt oli vaja peas suurpuhastust teha, aga päriselt see ei õnnestunudki, ikka veel on liiga palju saasta ja liiga palju kõrvalisi asjaolusid, mis keskendumist segavad. Aga vähemalt algus on tehtud, eks. Ja teatud mõttes on natuke asjad selgemaks saanud, mitte küll lõpuni, aga noh, kes seda lõppu ikka ette teab. Enne lõppu, st.
Emajõe ääres käisime. Nässakas ujus ja Käsh ujus ka. Mina kükitasin, kügelesin ja kriipisin oksaga liiva sisse ringe. Joonistasin. Masendav. Pea oli suht tühi ja samal ajal igasuguseid mõtteid täis, nõme. Ei lasknud nautida pilliroogu, sigaretti ja koera ülemeelikusi. Tuuline on. Ja päike paistab juba teist päeva järjest mulle pidevalt silma. Nojah, öösel ei paista. Kella kolmeni kruusides Interneti avarustes on saatjails vaid mööduvate autode hääled, kaugusest kostvad koerad ning seinataga nagistav Käsh. Uhuu. Selgust, helgust, puhtust. Et saaks rahus edasi minna!!!
Oi, aga Katu peaks siis nüüd juba oma uue kodu poole teel olema! Varsti vast uudiseid saksa õppejõudude, soome huumori ja eestlase hakkamasaamise kohta oodata. Ootan igatahes :P
Ja kust, krt, leiab viitsimist, et teha asju, mis juba ammu peavad olema tehtud???!!! Siit vist mitte, nii et parematele jahimaadele :P