Veikene vaikelu

Lõpuks Tartus. Hea on. Nagu ikka. Augustikuine Tartu on erinev kõigi teiste kuude Tartust. Uusi inimesi on palju, bussiski on neid noori, kes materi poole oma pakkidega reisivad. Tänavad on veel vaiksed, kuid pisut on näha, et varsti-varsti on linn taas üle võetud. Endiselt ma ei tea, kas mina olen ülevõtjate hulgas. Job endiselt wäga wanted :P Juhtub.

Nojah. Reedel, 12. augustil käisime Katuga "Seitset samuraid" vaatamas. Vahva oli, kui tsiteerida kaaskannatajaid. Oligi. Aga pikemalt hetkel sellel ei peatuks, sest ikka tahaks ju head elamust endale hoida. Hoiaks kõik endale.

Tartu-kodus on suve jooksul üht-teist muutunud, aga üldjoontes on kõik sama. Kodu on kodu. Loodetavasti veel üheks aastaks. Tallinna-kodus sai igatahes pikalt oldud ja lõpuks kujunes juba teatav rutiin, mis algas hommikuste ajalehtedega ja lõppes õhtuse mahlajoogi ja varase magamaminekuga. Hää. Ei viitsi muljetada, hoiaks ikka selle ka endale :P

Seega täna hoian kõik endale...