eXTReMe Tracker

17. juuni 2005

Kell kaks öösel

Vikerraadiost tuleb kummalist muusikat. Sellist heas mõttes kummalist. Keegi mahehäälne ja veidi kähehäälnegi naesterahvas laulab juba tunnikese ja vahele siis keegi räägib temast midagi. Kahjuks ei saanud jälgida, et mida ja täpselt. Ehk siis häbene silmad kohe peast välja, aga ma ei tea, kes laulab :(

Ahjaa. Tööle kandideerimisest võiks romaani kirjutada. Aga ma ei viitsi, seega jääb see lihtsalt looks, mis mu igapäevaelu segab ja hulluks tahab ajada. See selleks. Natuke halvasti olen oma asju planeerinud on kõige selle moraaliks, aga see selleks. Juhtub.

Täna siis vestlusel. Tore oli. Ei taha pikemalt kommenteerida, aga meil Saga jäi kummaline tunne pärast. Me igatahes kiitis meid, öeldes, et kuigi ta enamiku aega parastab meie veidrike kampa, siis vahete vahel - harva st - on tal meie üle ka siiralt hea meel. Loodan, et ta ei valetanud :)

Tagasisidest veel. Et siis meite suurepäraste seminaride tagasisidelehed jõudsid juhendajani ja tuleb välja, et lapsukesekesed olid vist üldjoontes meiega rahul, kuigi alul olevat me olnud ebakindlad ja vist ebajärjepidevad. Tahaks neid lugeda. Nii väga. St siis saab ikka mingit infot, millega on midagi peale hakata ja millest õppida. Õppimine on üleüldse üks väegade kuul tegevus, nagu ma täna avastasin. Repliigi korras: eile tulin joostes peahoonest välja karjusin üle linna, et mul hakkas just suvi!!! St et ei pea enam koolile ja teadusele mitu kuukest mõtlema. Ja nüüd siis pea kihab mõtetest ehk siis vahutab otsas ja tahab vaikselt lõhki minna :9

Aga nüüd ma lähen küll ja teen oma viis viimast suitsu ja lähen tudusse, sest homme on vaja üks koosolek pidada ja siis tita-titaga jageleda. Ta nii aktiivne... Kuigi vist pisut haigevõitu :(