Tuju(tu)

Tüütu päev. Koolitusel taas. Iseenesest tore, aga kuidagi kordab ennast. Juba. Mis siis veel neist daamikestest rääkida, kes selle asjaga juba pikemalt tegelenud, neile ilmselt tundub täiesti mõttetu. Päh.

Nädalavahetus maal. Emps natsa ära keeranud, toas jube külm, õues jube külm, kõik kohad mingeid potte ja kõdu haisu täis, isa läkastab ringi... Päh.

Eile sattusin kuidagi keset kena esmaspäeva õhtut taas maale. Venna oli koolitust tegemas ja võttis mu kaasa. Siis kusjuures oli tore. Ausalt, ema ei tundunud veider, toas oli soe, küünelakieemaldi oli olemas, jäätis maitses hästi ja kojutulek oli vahva. Jep.

Igatahes täiesti tujutu olek. Ilmselt põhjuseks see päevane ülesuhtlemine ning teatav väsimus, mis kontidesse on koondunud. Peaks magama minema, aga tean, et tuleb veel vanni minna. Ja teiseks tean, et homme peab taas hakkama mõtlema üleminekueksamile ja põrgulistele. Vah-va.