Uhuu, kanuu

Kanuutamas täna. Omamoodi lahe oli. Avastasin kohe alguses, et oli veitsi halb lapsukestega ühte paati ronida, sest umbes kaks korda lipsas üle huulte "Persse" ja kolm korda "Oi, fuck". Igatahes ma parandasin ennast ja viimase 10 kiltsa ajal selliseid repliike enam ei korranud. Esimesed kaks kilomeetrit siis roppuste tähe all :(

Vahva. Õlad on valusad ja säärelihased ka. Ahja jõgi igatahes oli lahe (kuigi keegi rääkis, et see oli hoopis Võhandu?!), langenud puud ja kohtade vahetus ja muu selline tekitas teatud elevust. Tagumik oli täitsa märg ja varbad ka, siiani külmetavad mis kole. Väsinud, aga õnnelik on siis tänase lugulaulu nimi.

Muidu on... Närviline. Reedel ütles üks ülemustest, et kõik on okei jne, aga esmaspäeval ütles teine, et kõik ei ole okei. Võta siis kinni. Igatahes mu saavutatud enesekindlus sulas päris kiiresti ja närvilisus lõi uuesti välja. Eks näis. Kahetsust tunnen, aga noh, kõik on ületatav. Vähemalt hetkel tundub mulle nii.

Esmaspäeval on ühtedel eksam, mingi 5 last on huvi üles näidanud ja arvestades, et see tuleb päris kirves, on mul natuke hirm ka... Loodan, et pooled neist sooritavad selle vähemalt edukalt, sest muidu oleks ikka päris nutune lugu. Arvestades, et põrguinglitel kukkus terve rühm mates läbi (pretsedent, mida ei taha küll korrata). Tjah.

Elu on... põnev.