Teine demolition´i päev möödus suurte kaotustega. Teatame kahetsusega, et meitel pole väiksemas majaosas enam ühtki seinajuppi, mis ei oleks välissein. Seega on meitel keset kööki suuremat sorti kraater, seinad täis - tegelt ärapühitud - vanu ämblikuvõrke, jupike sauntsipõrandast kadunud ning taas on käivitatud projekt, otsi kohta, kus sa saad ja lükka staff sinna sisse/alla/vahele/peale. Väga lõbus töö see lammutamine. Kahjuks ei ole me Ameerikas, ABC ei maksa remondi eest ning seega peame kürbusega tõdema, et uus kodu ei teki iseenest 7 päevaga, mil meie palmi all või kehvemal juhul Disneylandis puhkamas oleme...

Ojee. Muide, Arnon Grunbergi "Helesinised esmaspäevad" hakkab läbi saama. Hollandis elutsev juudisoost kirjanik laseb suht lobedalt üle tabooteemade ning tunneb ise sellest teatavat mõnu. Vahel tekib küll küllastus neist prostituutidest, keda ta taas külastas, kuid mis´seal´s ikka. Muhe lugemine protesti täis tüüpidele aastates 16-19. Või siis on neile liiga masendav...