"Tere, kool!"

Ma tean, mis on homme kõige popim blogide ning ajalehtede esikülgede pealkiri! Seega kasutan juhust ning olen tasku-Nostradamus. Täna jälle sai päev otsa koolis ringi möllatud, aga lõppkokkuvõttes võisin vist juba asjaga rahule jääda. Kardinad on küll pesus kokku tõmbunud ning ei ulata päriselt sinna, kuhu vaja ning lauad-toolid pole3 uued, nagu kevadel arvasin, ent sellegipoolest on arengud märgatavad! Mul on halliks värvitud kapp, uksed, põrandaliistud, aula vanad toolid kiitsakate ja nilbusi täissoditud pinkide asemel ning mis peamine - mul on lõpuks ometi kapinupud! Neli tükki ja täiesti ühesugused! Tjah. Isegi stend on mõttetu stafiga kaetud. Teisipäevaks peab valmis meisterdama nelja klassi jagu töökavasid, mis ilmselt ei ole just mu lemmiktegevus, ent see käib ametiga kaasas, on paratamatus, millega tuleb lihtsalt leppida.

Eile oli pool õhtut järjekordselt närvivapustuses, ent pärast dusharit jäin rahulikumaks ning täna suutsin suht emotsioone all hoida. Oh-oh.

Mu mõte läks metsa. Seega lähen teda otsima ning ühtlasi nillin korstent, millest juba vähemalt 17 rida on laotud!