Mõhh

Nädalavahetus Tallinnas. Mmmmmmmmmmmmmm. Lamasin suurema osa ajast. Sõin. Kartulikrõpse ja Kellogseid. Rämedates kogustes. Kell üheksa pesin hambad ära ja arvasin, et on õige aeg tudusse minna. Nojah. Mingi soome kanali pealt tuli "Dead poets society" ning see oli nii põnev, nii põnev... Kahjuks jäin ikkagi enne lõppu tudusse. Ja hommik tuli koos Kanal 2 multikaga. No mida sa hing veel ihkad?!

Bussa raamatuks oli Gohar Markosjan-Käsperi "Teekond säravatele tippudele". Värskendav, aga etteaimatav. Ma ei tea, kuidagi Tšehhovi novellide laadsed lood. Ausalt. Just selline venelikult veniv ja noh... Piinas pidevalt :P Mis ma sellest ikka. Kodus ootas mind uus Dan Brown. "Inglid ja deemonid". Üritan end distsiplineerida ehk siis loen ainult keskööni. Seega peaks ikka tunnis millestki muust ka rääkima, kuigi raskeks läheb.

Ahjaa. Ma ei saa aru, mis värk on. Et pisikeste A klass on selline. Kahepalgeline ja kahepaikne. Nad lihtsalt räägivad mu aeg-ajalt surnuks ja ma lasen sellel sündida, kuigi otsade kokkutõmbamine käib alati esimesest põneva teema lausest saadik. Oh. Ma olen paadunud pedagoog, kes on naeratanud juba täitsa pikalt. Seega varsti ikka kakarahe peab ka sadama hakkama. Aga samas on nahk nii paksuks läinud, et hakkan enne karjuma, kui keegi mingi ebameeldiva teemaga alustadagi jõuab. Ühesõnaga muutund proua P.-ks ja V.-ks. Öäk.

Koosolekust, mis pühapäeval aset leidis... Nojah. Tigedaks läksin jälle. Krdi jorutamine. Tean, et vajalik, aga ikkagi. Jo-ru-ta-mi-ne. EBS on muidugi ilus :)

Ja venna eks ning teismeline tütar on Kaubamaja reklaamis. Kujutate ette mu hämmingut, kui ma kõigepealt eksi avastasin "Hooaja" esikaanelt ja siis ajakirjakest sirvides meie pisikese pubeka sealt leidsin. Täna tööle minnes sõitsin Kaupsist mööda ja seal see Birgit kogu oma hiilguses ilutses. No kuratlikult hea näeb välja, arvestades, et tal on kolm last, kellest kaks alles kolme ringis. Tsiis. Näeks ma sama vanalt pooltki nii hea välja... Elu. Emmiga juba klatshisime J.-Lod. Tema ass´i loomulikult. Muidugi mõista oli ta vanaemale juba näidanud pilte, kui need tehti ja oli ülimalt mures on tagumiku suuruse pärast :P Pole hullu. Igatahes on nüüd siis veel üks prominendike peres :P Ja ai-ai kui palju me saame selle kallal aasida :PPPPPPP