Toomas Linnupoeg

Ühesõnaga sai kogu lugu alguse sellest, et eelmisel nädalal hakkas tööle tunnirahu klass. Loomulikult ei olnud raamatukogus, kus klass sisse seati kohe mitte midagi teha. Seega sebisin ennast riiuli juurde ning vaatasin kenasid kortsunud ja räbaldunud lasteraamatuid. Seega Eelmise esmaspäeva, neljapäeva ning tänase kojulaenutuse tulemusena sai läbi loetud surematu lugu "Toomas Linnupoeg" autoriks Heljo Mänd. No mis ma oskan öelda, ma kõkutasin seda lugedes tunnirahu klassis ikka kenasti! 8. klassi kommunistlik noor Toomas on actionis ja loomulikult juhtub tal igasuguseid viperusi. Lahe lugemine. Carmelita ütles, et luges seda kunagi teismelisena, Kris naeris lihtsalt mõtte üle tunnirahus lastekaid lugeda. Mnjah. Igatahes nüüd ma tean, kuidas kaheksandikega jõulunädala veedame.

Ahjaa. Proovige õpetada 45 minutiga üks laps konkursivääriliselt deklameerima. On päris põnev õppetund. Nüüd siis tean, et edaspidi lähevad konkursile need, kes tahavad, mitte need, kellel minu arvates potentsiaali on. Kuigi luuletuste valiku tegi chica äärmiselt tabava. Eks näis, reedel Kambjas suur luuletuste ülesütlemine, aga enne peab koolisisese kõnevõistluse ära kuulama... Tänased 6 etteastet olid paljutõotavad. Ma juba tean ette, et närveerin sel aastal nii, nagu oleksin ise klassi ees 30 korda isamaalisi kõnesid esitamas.

Ja esmaspäevad sakivad sajaga. Kaks eelmist selle veerandi oma on enam-vähem olnud, aga see-eest tänane... Võeh! Hullari laks. Aga mitte sellest ei taha ma mõelda enne, kui Winstoniga voodisse ronin.

Oh, kustutasin meilboksist ühe e-mailide klassikasse kuuluva teate ära, kahju. Oleks tahtnud selle siia üles riputada, et ikka meelde jääks, kui lollid on inimesed. Päh. Väike tige kadedususs sipleb kõhus. Hea, et see sõber Tõnis ei ole :P

Blaah.