Hellita mõtteid

Käin ringi ja hellitan igasuguseid mõtteid. Välja neid ei ütle. Hoian endale. Nii on hea. Täiesti iseendale mõeldud ja hoitud mõtted annavad vabaduse utoopilisi eesmärke seada, nii ju ei saa läbi kukkuda... Tjah. Tegelikult on mõned sellised väga armsad mõtted endale pesa teinud ja üritavad sealt pesast välja ronida, ma passin peale ja ei lase!

Täna olin koolitusel. Päris asjalik, arvestades, et muidu olen skeptiline ning ülikriitiline. Eriksi armas abikaas ehk Eva-Riini ja Bekatsi emme on ka. Sõitis eile Eva-Riiniga maale ja jättis Pisi-Beka koos Eriksiga koju. Ma naeran selle mõtte juures, kuidas mu väike suur vend koos kaheaastasega toas ringi trallib. Kuigi tal on praktikat oma kahe plikatirtsuga juba 3 aastat, on see ettekujutus mu jaoks ikkagi naermaajav.

Ühest asjast ma aga aru ei saa... Miks tulevad koolitusele juba ette negatiivselt meelestatud tädikesed, kelle jaoks iga liigutus maksab meeletu energia ning seda kõike saadab ohkimine ühele ja teisele poole? Üle mõistuse. Kuigi ma ise olen üks paras pidur, ajas mind täna selline lähenemine tõsiselt närvi. Nagu oleks keegi käskinud neil tulla. Nad ju ometi teadsid, mis koolitusele nad tulid ning kui nad vaevusid kas või kaks sekundit eelreklaami lugema, pidi neil selge olema ka värgi metoodika. Mõttetu.

Ja muide, nädal on läinud nagu noor põder, jälle. Eile pidasime Krisi juures Triini ja Krista sünnipäeva. Mnjah. Naiste värk, mida naised muud ikka tahavad kui pesu pesta ja kodu luua. Seega rämedalt palju klatši ja jube söögiorgia. Naisteajakirju muidugi ka :P Ja jänese sain ka endale :P Mul on elus üldse kolm jänest olnud. Esimese kinkis iss, kui ta Moskvast või kusagilt sealt koju tuli (olin umbes viiene), teise - helesinise iga tüdruku unistuse kirjaga I love you - kinkisid mu keskaaegsed bestikad (noh, hiljem tuli välja, et nad viskasid näppu, kumb amelemiskatseid tegema hakkab), ja see on nüüd kolmas. Kollakasvalge, hammaste ja lillega. Jänesed on teema ühesõnaga.

Tartus peavad noored Eesti asja ajajad oma püha üritust. Meie suurejooneline plaan üritusest osa võtta kuivas kuuga suhteliselt kokku ning tulemuseks oli see, et täna Triza helistas ja ütles, et ta ikka ei jaksa. Veel on maitse of the kaka suus ja nii pole mõtet kuskile minna. Mul on muide, jummala suva. Nii lihtne see ongi.

Nii et hellitan ilusaid mõtteid. Homme õhtul või ülehomme teen kõvasti tööd. Täna aga soovime mudilastele hääd und!