Asjaoludest_vol-kurat-teab-kes
Miks ma ei streigi?
Ei taha.
(Parafraseerides klassikut)
Võiks ju pikalt filosofeerida, aga pole mõtet. Laupäeva hommikul kirjutasin pisut üle 4000 tähemärgi, mis võttis teema kokku, aga ma ei riputa seda siia ega kuhugi mujale, nagu mul alguses plaan oli. Ma siiralt usun, et igaühel on õigus mõelda ja toimida nii, nagu tema paremaks peab.
Mina pean paremaks minna homme hommikul tööle ning vastavalt laekuvatele isikutele sisustada nende aeg tööandja poolt etteantut juhtnööride alusel. Nii et isegi parema tahtmise juures ei jõua ma HTMi juurde vaatama lõbusat 30-40-minutilist vaatemängu, millel osaleb hulk pedagooge ja hulk asjalisi, kes antud ajahetkel satuvad Peeter Põllu läheduses luusima. Kui neil pikemaks passimiseks seal läheb, näen hea õnne korral pedagoogide horde pärast tööd rampsi minnes, sest streigipäevaks olen ma planeerinud hulk tegemisi, mida muidu nii mugav on edasi lükata.
Ja ma olen lugenud mitmeid lasteraamatuid, mõned neist on olnud über-lahedad ning tekitanud tahtmise jälle laps olla. Kesse keelab, eks.
Mental note: Lapsukesed ei julge enam tunnis valjuhäälselt tunnistada, et nad vaatavad televiisorist lastesaateid. Täna vaatasid nad mind nagu hullu, kui ma ütlesin, et "Nöbinina" on äge. Vahetunnis tuli nii mõnigi mulle eraldi ütlema, et ta vaatab ja talle meeldib ;)
Sildid: Eestis juhtub, Kiiksud, Tartus juhtub