American Idiot

Loomulikult tsiteerin Green Day´d. Mu lemmiklauluks just hetkel ongi seesama põmmimine sellest, kuidas ei taheta olla idoot, Ameerika oma :)

Don´t want to be an American Idiot
Don´t want the nation under the new media
Can you hear the sound of hysteria?
The subliminal mind fuck America

Ei tahaks ühegi riigi ega rahvuse idioot olla, mis siis veel Ameerikast rääkida. Ei taheta või siis tahetakse ainult head, aga välja kukub nagu ikka. Mul kama, mida igast tüübid Green Day´st räägivad - pidavat olema alla käinud jne. Mulle meeldib. Ehk siis vihje jõuluvanale :) Kui ta just ameeriklane ei ole ja ei vihka neid pisikesi pungivendi.

Põhimõtteliselt kõlab see lugu kokku minu viimase aja ihalusfilmiga. "Fahrenheit 9/11" on see. Lõpuks sain selle endale tõmmatud ja hommikul ka vaadatud. Öelge nüüd, et allusin masside hüsteeriale ja survele. Vaatasin seda ja meenutasin, miks ma Bush-family´t ei armasta, aga meelde ei tulnud. Küllap on selles süüdi vana-Ronnie, kes võitis mu südame, kui ma veel päris pisike olin ja siis George W senior tundus tema kõrval kuidagi puine ja aeglane. Ja noorest täkust Williamist ei maksa rääkidagi. Tema on ju kõigi naiste lemmik :) Seega: demokraadid ruulivad. Michel Moore´i film ka. Nuuks tuleb mõnes episoodis peale, aga nii see ongi ju mõeldud. Pool filmi ei saa arugi, et W-st halvasti räägitaks, aga no siis läheb selliseks nättamiseks, et kahju kohe. Vaataja alahindamine ja mäng emotsioonidega. Mitte et vaataja midagi muud tahakski. Muusika muidugi...

"Ja mul on kiire, on väga kiire..."