Sama sitt

Ühesõnaga. Mitte midagi pole muutunud ja samas nii palju on.

Eile oli meite esimene koosolek teemal K.K. Täna oli taas koosolek X.b klass. Ja mul on tõesti täiesti kõrini. Ausalt. Täiesti. Ma pole enam nõrganärviline nagu eelmisel aastal. Ma kuulan ära, et tunne ennast süüdi ja ilmselt seetõttu ongi mõned süüdistused eriliselt suureks läinud.

Ma ei oska enam midagi öelda. Mõelda. Kirjutada. Mõni laps ongi pure evel. Pole olemas seda, et tal on raske lapsepõlv või alanud puberteet.

Ma ei taha nutta, aga ilmselt teen seda varsti. Oijah. Lennata, kõrgele kaugele, ära siit. Või siiski mitte. Mulle meeldib siin, ma ei saa aru, kuidas ainult mingi sitt külge nakkub.