Vanad võlad

Et siis märgin üles, et mul täiesti meelest ei lähe - uued asjad peale tulemas juu -, et käsisin Käshiga teatris "Kõik aias" etendust vaatamas ja Helena Merzin oli hästi-hästi ilus (ausalt) ja Hannes Kaljujärv oli nagu ikka... Hannes Kaljujärv!

Ja lugesin vahepeal 6. klassi kohustuslikku kirjandust Kerstin Thorvalli "Isa aseaine" (oli vist nii?) ja see oli üllatavalt tore lugemine. Selline kena ja südamlik lugu. Mis ühtlasi tõi mind küsimuse ette, et miks suunatakse titadest rääkivad raamatud varateismelistele... Kas me ei alahinda neid nii? Või hoopis ülehinda, sest nojah, lapsed ju tegelikult ei ole valmis tegema üldistusi ja nägema paralleele...

Ahjaa. Kuna herr Juho oma viimaste ostudega tuletas meelde, et LR ilmub ka veel, siisostsin bussisõiduks endale Carl-Henning Vijkmarki "Nüüdisaegse surma". Väga vägev värk. Ausalt. Ma pole tükk aega nii pahviks löödud olnud kui seda lugedes. Mõtlemapanev on see Rootsi riik, Hitleri-Saksamaa ning nüüdisagne meditsiin. Igatahes selline kõdi tekitav raamat, millele tahaks kohe pikemalt mõelda, kui aega tekib. Kuigi, olgem ausad, oleme sellele juba natuke mõelnud ka :P