Seda võitlust ma võitlema jäängi
Et siis täna tõi 9. klass ka sõjakirved välja. Ma ei saa aru, kas lapsukestele mõjub veerandi lõpp halvasti või on keegi neile süüdimatuse kommi andnud...
Igatahes on mu 11 kahemeest endiselt kahemehed. Töö käib sektsioonides, nii palju, kui mul on andmeid, on praeguseks üks inimene sellest nimekirjast kadunud, kuigi päevik seda veel ei tõesta. Tõsist tööd asja kallal teevad veel umbes 5 inimest. Minu ülipositiivne prognoos nädalatagune oli, et alles jääb umbes kolm tüüpi. Kahjuks siiski vist rohkem. Seega on pakkumised avatud - kui palju on õppeedukuse protsent sel veerandil? Kas tuleb jälle ära irooniline märkus selle kohta, et pole veel ilmaski nii madalat protsenti näinud... Ei tea, igatahes raban endal ninast vere välja, et põrguinglid saaksid siiski paremad hinded. Jajah, õpsidele mõjub ka veerandi lõpp. Üks oli täna pärast teist tundi juba nii kuri, et ma tundsin ennast oma klassi õpilasena, kui läksin küsima, kuidas ja mida saavad kaks haiget tsikki järele teha... Uhuuu.
Lapsevanematega saab ikka natsa suheldud, taas. Nüüd olen Peetrikese perega kontaktis, eks näis, kas sealt tuleb midagi või on ka see peaga vastu seina jooksmine. Kahju on! Väga, kusjuures. Arvatavasti on tegemist mingi very deep family secretiga, mis paneb põntsu chica ülejäänud kooliteele ja ka elule. Miks küll me ei mõtle kõigepealt lastele ja alles seejärel iseendale... Miks... Ja oma murelapsest ma ei räägigi, täna jälle saatsin kirja... Appppppi. Kui jaburaid asju veel välja saab mõelda. Kusjuures tüübil on võime panna mind väga süüdi tundma kõigis asjades, justkui rikuks mina tunnis korda... Apua!
Ikka juhtub kõike, eks.
Täna jälle rahvatantsu trenn oli. Ma juba naudin seda värki. Ikka väga kiiresti harjun millegagi ära. Sussud ostsin ka täna kaubsist 109 eegu eest. Elagu rahvatants ja X noorte tantsupidu!
Aa. Ja Katu ja Deiraga käisime jalutamas. Apparently on ka sel aastal UTis juba õppetöö käimas. Tere tulemast maailma, kus mina olen nagu kotis ja unustan kõik asjad ära. Magister Artium on esialgu unistus.
Öööööööööööööööööööööööööööööööööö.
Igatahes on mu 11 kahemeest endiselt kahemehed. Töö käib sektsioonides, nii palju, kui mul on andmeid, on praeguseks üks inimene sellest nimekirjast kadunud, kuigi päevik seda veel ei tõesta. Tõsist tööd asja kallal teevad veel umbes 5 inimest. Minu ülipositiivne prognoos nädalatagune oli, et alles jääb umbes kolm tüüpi. Kahjuks siiski vist rohkem. Seega on pakkumised avatud - kui palju on õppeedukuse protsent sel veerandil? Kas tuleb jälle ära irooniline märkus selle kohta, et pole veel ilmaski nii madalat protsenti näinud... Ei tea, igatahes raban endal ninast vere välja, et põrguinglid saaksid siiski paremad hinded. Jajah, õpsidele mõjub ka veerandi lõpp. Üks oli täna pärast teist tundi juba nii kuri, et ma tundsin ennast oma klassi õpilasena, kui läksin küsima, kuidas ja mida saavad kaks haiget tsikki järele teha... Uhuuu.
Lapsevanematega saab ikka natsa suheldud, taas. Nüüd olen Peetrikese perega kontaktis, eks näis, kas sealt tuleb midagi või on ka see peaga vastu seina jooksmine. Kahju on! Väga, kusjuures. Arvatavasti on tegemist mingi very deep family secretiga, mis paneb põntsu chica ülejäänud kooliteele ja ka elule. Miks küll me ei mõtle kõigepealt lastele ja alles seejärel iseendale... Miks... Ja oma murelapsest ma ei räägigi, täna jälle saatsin kirja... Appppppi. Kui jaburaid asju veel välja saab mõelda. Kusjuures tüübil on võime panna mind väga süüdi tundma kõigis asjades, justkui rikuks mina tunnis korda... Apua!
Ikka juhtub kõike, eks.
Täna jälle rahvatantsu trenn oli. Ma juba naudin seda värki. Ikka väga kiiresti harjun millegagi ära. Sussud ostsin ka täna kaubsist 109 eegu eest. Elagu rahvatants ja X noorte tantsupidu!
Aa. Ja Katu ja Deiraga käisime jalutamas. Apparently on ka sel aastal UTis juba õppetöö käimas. Tere tulemast maailma, kus mina olen nagu kotis ja unustan kõik asjad ära. Magister Artium on esialgu unistus.
Öööööööööööööööööööööööööööööööööö.
Kirjutas Kriux kell 11:13 PM
