Raamat

Avastasin täna, pärast kena käiku Apollo raamatuärisse, kust ma lahkusin vististi ajalugu tehes ehk siis ei ostnud midagi, et olen oma raamatute nimekirja unarusse jätnud. Seega märgin siiski üles. Imede ime, aga kõik on viiendike kohustuslikust kirjandusest.

Annika Holm "Julgust, Matilda Markström!". Pole tegelikult neil kohustuslik, aga kuna neile väga meeldis mu suvenimekirjast just see teos, siis laenutasin endalegi. Selline ühe-kahe hingetõmbe raamat koolis hakkamasaamisest. Kuigi tegelased on umbka 2. klassi õpilased, on seal üht-teist ka vanematele. Võib-olla soosis kogu seda vägivalla ja sellega võitlemise lugu ka kallis põrguinglite karjake. Käshile asi nii põnev ei tundunud, kuigi ka tema luges selle keset nädalat öösel läbi.

Andrus Kivirähk "Kaelkirjak". Nojah, olgem nüüd ausad, loen seda juba päris mitmendat korda. Esimene kord Kessu voodis Tlnas oli muidugi ilmselt kõige toredam. Keset loenguid lamada ja lugeda lastekat :) Mina igatahes olen suht Tõnise fänn, aga endale ma väikest kodustatud kõhuussat ei tahaks. Kurja Barbie killiks kohe ära. See Kai on küll ilmselt veits möku, aga ta ema-isa ning onu Robert on suht "Eesti matuse" tüüpi vindiga tegelinskid. Lahe, mis ma siin ikka heietan.

Eno Raud "Kalevipoeg". Nii. Pidin ühele lapsukesele enne grande finalet laenama, aga lugemata jäi vaid üks peatükike. Eks homme näeb, kuidas selle asjaga minema hakkab. Igatahes sain Krisilt idee, kuidas nad seda vastata võiksid, nii et proovin selle kohe ära. Teadmiseks: Linda sündis tedremunast, koerakeste nimed olid Irmi, Armi ja Mustuke, põrgus käis kaks korda (esimest korda põrutas koos neitsidega minema, teine kord lohistas lihtsalt raha ära; mõlemal korral oli abi rammu andvast joogist ning see va pagan jõi mõlemal korral rammu vähendavat rüübet), laeva nimi oli loomulikult Lennuk ja tehtud oli see hõbedast. Igasugused sõbrakesed olid tal, kes abiellusid nende neitsikestega Alevipoeg, Sulevipoeg ja Olevipoeg (järts pole meeles, aga keskmise tüdrikuga läks natsa vist aega). Reisile maailma otsa võttis Ilmarise kaasa (või ajan juba täitsa lolli juttu?), laudu käis toomas Peipsi tagant, siilipoiss sai endale kuue Kalevipoja vammuse servast hüva nõuande "Serviti, serviti" eest (võitles mingite sortsidega taas; neid sortse oli seal üleüldse kuidagi rämedalt palju liikvel). Koha- ja vägilasmuistendeid palju. Väga hea meeldetuletus, nagu ükspäev juba Käshiga arutasime.

Oskar Luts "Nukitsamees". Juhhuuu. Sain rampsist sama väljaande, mida ise kunagi lapsena lugeson. Hirm ei olnud nii suur kui toona, kuid õnnestus üle poole aasta kui mitte kauemagi aja, raamatuga koos uinuda. Kõige koledama koha peal ning ka minu ninnu-nännu, kõige armsam järjehoidja kadus ka tol ööl kuskile ära. Voodisse? Ei tea. Eile öösel sai igatahes taas läbi, kahtlustan, et lugesin seda kolm korda ning loodetavasti jääb nüüd meelde, et Nuki nimi oli tegelikult Ants ning päris valgeks läks Antsuke alles siis, kui ta koolis hakkas käima. Sarved kadusid ka siis ära. Vat nii. Ahjaa. Iti ja Kusti olid metsas paar nädalat? Ei mäleta enam, igatahes kulus Nukil valgeks saamiseks aega kuni uue sügise-talveni. Mõhk on pikem, paksem ja vist vanem, Tölpa lühem, peenem ja vist noorem. Lisaks on metsamoor, vanamees. Ja koju saavad linnukese juhatusel (Kusti oli kunagi ta poja öökulli käest päästnud). Vat nii. Rohkem sellest raamatust ei saagi miskit välja imeda.

Ahjaa. Tööl toimuvad... Kummalised asjad. Üks töötaja lastakse ilmselt lahti, aga tal oli, millega end kaitsta, nii et siis ajutiselt justkui taandunud ja hakatakse kohe uut otsima. Mnjah.

Eile õhtul pidasime taas kodust ainesektsiooni ning arutasime, millistel kursustel võiks osaleda. Loomulikult küsisin täna ja sain, nojah, eitava vastuse. Seega, jah. Aga lootust anti järgmiseks poolaastaks, nii et oodake vaid, lapsukesed, lähen ja harin ennast ja siis õpetan teid surnuks või noh, mingite hüper-super-giga-megamoodsate meetoditega :P



Lapsed, õppige, muidu kasvavad teile sarved!!!