Sitahais Tartu kohal. öäk

NB! Järgmine postitus sisaldab roppust!

Öäk!

Minu kodu-töö-kodu marssruut viib mu Raadilt diagonaalis üle jõe. Kokku pisut rohkem kui viis kilomeetrit, aga olen tekitanud endale kena rutiini seda teed igal hommikul marssida. Enamasti üksi, vahel koos mõne kolleegiga. Tagasi tulles põikan aeg-ajalt kesklinna ja lähen mitte Toome alt, vaid üle Toome mööda Lossi tänavat alla linna.

Täna oli selline päev, et kesklinna jõudes olin umbes kolmveerand tundi pangas (too complicated story) ja asutasin siis Kaupsi kaudu ennast kodu poole kõndima. Kaupsist väike Twix, mille kavatsesin nahka pista. Kaupsi uksest väljudes tundsin ebameeldivat haisu. Surusin vägisi šokolaadi hammaste vahele ning astusin edasi. Kontrollisin kaks korda ega ma sita sisse pole astunud. Ühesõnaga terve alllinn haises sita järele.

Nüüd, olles kodus lõpuks ometi pisut sööki sisse vohminud, tundsin ennist Käshiga rääkides sedasama. Uskuge või mitte, aga see räme sitakas on jõudnud Raadile. Kahjuks on maja täitunud lääge haisuga, mis sunnib mind kogu suure hooga ahmitud toidu üsna varsti väljutama. Ma saan aru, et sel aastal tuleb sügis teisiti, st sitt jõuab kohale juba augustis ning sunnib öökima-öökima-röökima.

Võeh, Tartu ümbruse põllumehed ja muud asjamehed, koristage oma hais ära!!! Või oodake ilma, kus tuul poleks linna poole!!! Ühesõnaga, ärge sitake! Öäk!