Jüril on sünnipäev. "Sekstett a la carte"

Käisime täna Vanemuises Jüri Lumiste/ Neil Simoni "Sekstett a la carte" vaatamas. Käsh ostis eile piletisaju ajal posu pileteid ja nii sinna sattusingi. Käsh arvas, et ma võiks teatris loobuda valvelseisangust ning end vabaks lasta, aga mina ei saa. See ongi põhjus, miks ma Simonit lõpuni nautida ei saa. Teate küll, kõlab mingi nali, mis võiks isegi naerma ajada. Aga. Samas lööb sulle kuklasse reaalsustunne ning saad aru, et tegu on fake-salongikomöödiaga, kus püksid on tehtud odavas riidest, pintsakut nimetatakse frakiks ning selle tagumine serv on ära istutud. Esimene rida üldse mõjub kuidagi halvasti.

See selleks. Tegelikult. Oli ju tore etendus. Need, kes abielus on, need nüüd teavad, et kõigile ei ole tagasiteed, aga umbes 2/3 võiks omavahel kenasti läbi saada (etenduse põhjal). J. Lumiste, I. Taalmaa ja H. Kaljujärv meesrollides ning L. Tennosaar, H. Merzin ja K. Saldre triona nende vastas. Vastavalt rollile olid näitlejad balansseerimas huumori ja paroodia piiril. Ega ma teagi, kumb lõpuks võitis ja see polegi tegelikult oluline. Helena ja Hannes on mu pidevad lemmikud, Jüri muidugi ka, aga tema mängus oli täna liiga palju paatost. Indrek Taalmaa rollilahendus oli minu jaoks liiga rabe ja tõmblev. Tegelikult K. Saldre kohta võib sama öelda. L. Tennosaar oli ehmatavalt kammitsais. Näitleja ja roll olid vanad ja kulunud, salapärast "miskit" täna ei märganud.

Teine asi on muidugi see, et täna tähistati Jüri Lumiste 50. sünnipäeva. Laine ise oli teatrisse tulnud, patseeris kohustuslikuks valges tualetis, pidas südamliku kõne ning teenis näitlejatelt pingutatud naerupahvaku. Paavo rääkis sellest, et nad Sveniga koos arvutasid Jüri ameteid ja etendusi kokku. Jäigi arusaamatuks, mitu aastat oma elust Jürks Vanemuises on kükitanud - see võib olla 30 või 31 või hoopis aastast 1974. Mine võta kinni. Herr linnapea pani muidugi maha nädala-Ansipi: Jüri on meile oluline, sest Vanemuine on meile oluline ja kuna Vanemuine on meile oluline, siis on Jüri meile oluline, nagu ta on Vanemuisele oluline. Või midagi sarnast, igatahes suutis 2 minutiga minus piinlikkustunde tekitada.

Ja mis mulle kohe üldse ei meeldinud, oli see, et inimesed ei tõusnud püsti. Ometi tänas Jüri just nimelt publikut ja ütles, et teatripublik on see, kelle jaoks on ta nii pikalt oma tööd teinud. Ja ikkagi ei tõustud. Nüüd olen ma näinud eestlase erilist kadedust-väiklust.

Sööge ise oma hapusid õunu. Aga etendust soovitan neile, kes allapoolevöödnalja soovivad saada ja kodukootud filosoofiat sekka. Meenutab "Beautiful bodies" lavastust üsna tugevalt. Ma arvan, et kui ma oleks elus mõne Cooney vaadanud, siis saaksin ka sellele viidata :P

Fotod: http://www.vanemuine.ee/ ja http://www.postimees.ee/ (Kulpa).