Vaheaeg või mitte... Sitt esmaspäev

Nädal algas kulude kokku arvutamisega. Olen seda tööd juba mitu nädalat edasi lükanud. Täna hommikul kraamisin tšekid välja ning tekitasin vajaliku korra. Kõik üleliigse viskasin ära, seal hulgas suvised kulutused, heitmata neile pilkugi.

Septembrikuised kulutused vaatasin üle ja viskasin prügikasti. Lihtsalt nii masendav oli see kuu. Lisaks kulutasin siin ära kõik säästud, tekitasin krediitkaardile suure miinuse ning asusin laenu tagasi maksma. Seega oktoober...

Teate, ma omast arust ei saa vähe palka. Omast arust ma ei kuluta ka eriti palju. Ometi tuleb välja, et ma kulutan rohkem kui teenin! Täiesti arusaamatu.

Ma päris täpselt ei saa aru, kas millegi arvelt tuleb kokku hoida... Et kas peab kasutama odavamat hambapastat? Vaevalt küll. Igatahes sean ma endale eesmärgiks uut aastat võlgadeta alustada. Ma mõttes arvestan, et järgmise palgaga makstakse preemiat ning detsembris vist ka. Vähemalt jutt oli selline.

Huvitav, kas õnnestub?

Muide, ma möllasin nende paberitega sellepärast, et mulle tundus, et peas olevat segadust aitab just see leevendada. Tavaliselt ehk olekski nii, aga hetkel on rumal rahutus end sisse seadnud. Suur paberisorteerimine ei toonud rahu, rahutus on alles. Koos lõputu näljatundega.

Ma ei saa aru, mis see on... Jälle see must südametunnistus... Peaksin täna UT-i minema, aga mul pole midagi öelda, seega ei lähe. Raamatukogu on teine teema. Sinna vist ikka lähen. Siis kui olen leevendanud kõhu korisemist ning peas enam haamrikesed ei tao...

Vaheaeg või mitte. Sitt esmaspäev.