Nädal läks kui unenägu vol 2
Eelmisel teisipäeval tabasin end sellelt, et ülelugemine on tore (Kivirähk), aga see ei asenda uut elamust. Seega võtsin kaks veel lugemata teost käsile.
Kõigepealt Nick Hornby “Maoli”, mis oli... Kiire lugemine, meelelahutus ja ühe hingetõmbe raamat (mitte selles mõttes, et ei saa käest ära panna, vaid selles mõttes, et kui käest ära paned, siis pole kindel, kas uuesti kätte võtad). Süžee oli lihtne: üks poiss saab meheks ja avastab, et ta on samas olukorras, milles kunagi oli ka tema ema ehk siis teismelisena peab hakkama vastutama uue elu eest. Lisaks teeb ta paar ajahüpet, mis näitavad, milliseks tema elu kujuneb, kui ta teeb ühe või teise valiku. Lõppkokkuvõttes pole poisil muidugi midagi valida, uus ilmakodanik tuleb ja poiss peab sellega kohanema. See on lühidalt sisu. Täiesti loetav noortekas :) Kaks head tsitaati ka:
"Teismeliste lapsesaamisest on netis palju juttu. Tähendab, netis on ju kõigest palju juttu, kas pole nii? Ükskõik, mis probleem sul ka on, kuskil sellest räägitakse ja sa ei tunne ennast enam nii üksi. Kui su käsivarred on järsku roheliseks tõmbunud ja sa tahad rääkida inimestega, kellel on rohelised käsivarred, leiad õige lehekülje. Kui ma otsustaksin, et tahan seksida ainult Rootsi matemaatikaõpetajatega, siis ma leiaksin kindlasti lehekülje, kus käivad koos Rootsi matemaatikaõpetajad, kes tahavad seksida kaheksateistkümneaastaste inglise poistega." (282)
"Nagu ma ütlesin, ei saa sa päris tuleviku osas midagi ette võtta – ainult sellega, kuhu sind lennutatakse. Pead istuma ja ootama." (288)
Teise teose olin ma sunnitud kätte võtma (no details). Oscar Wilde´i "Õnnelik prints" sisaldab kunstmuinasjutte, mis on vähem või rohkem tuntud. Iga lugu on tervik ja igas loos on õpetlik iva. Rääkimata sellest, et Europeia sarjal on head (samas ka lühikesed) järelsõnad, mis annavad piisavalt taustainfot. Mu lemmiklooks sai "Isekas Hiiglane" - olen seda enne ka lugenud, aga praegusesse eluetappi tundus see eriti hästi sobivat. Kes lugenud, see lugenud, kes mitte, võiks ikka lugeda küll. Muinasjutud peidavad endas tuntud ja turvalisi mustreid, uinutavad valvsuse ja annavad (enese)kindlust.
Astrid Lindgreni "Meisterdetektiiv Blomkvisti" loen ka üle :)
Nädalavahetusel kintsis "Mina olin siin", mis osutus teatud mõttes üllatuseks - tekstitruu, aga filmilinal jõhkram kui raamatu lehekülgedel. Tekitas tunde, et midagi on valesti. Ma veel ei tea, miks, aga mõtlen veel :P
Ja täna käisin koolitusel. Targad tädid rääkisid väga palju, mõtlemisainet sain terveks aastaks. Alates sellest, et kui tahan üht asja hästi teha, siis teist ei saa ma hästi teha. Mis tähendab, et tööalaselt peaks võtma vastu mingeid otsuseid või siis teha kõiki asju kuidagi poolkõvalt - nagu kipub tavaline olema. Tähelepanu jagamist pean õppima ja fokusseerimist. Pikemalt sellel koolitusel ei peatu (konfidentsiaalsus?).
Kõigepealt Nick Hornby “Maoli”, mis oli... Kiire lugemine, meelelahutus ja ühe hingetõmbe raamat (mitte selles mõttes, et ei saa käest ära panna, vaid selles mõttes, et kui käest ära paned, siis pole kindel, kas uuesti kätte võtad). Süžee oli lihtne: üks poiss saab meheks ja avastab, et ta on samas olukorras, milles kunagi oli ka tema ema ehk siis teismelisena peab hakkama vastutama uue elu eest. Lisaks teeb ta paar ajahüpet, mis näitavad, milliseks tema elu kujuneb, kui ta teeb ühe või teise valiku. Lõppkokkuvõttes pole poisil muidugi midagi valida, uus ilmakodanik tuleb ja poiss peab sellega kohanema. See on lühidalt sisu. Täiesti loetav noortekas :) Kaks head tsitaati ka:
"Teismeliste lapsesaamisest on netis palju juttu. Tähendab, netis on ju kõigest palju juttu, kas pole nii? Ükskõik, mis probleem sul ka on, kuskil sellest räägitakse ja sa ei tunne ennast enam nii üksi. Kui su käsivarred on järsku roheliseks tõmbunud ja sa tahad rääkida inimestega, kellel on rohelised käsivarred, leiad õige lehekülje. Kui ma otsustaksin, et tahan seksida ainult Rootsi matemaatikaõpetajatega, siis ma leiaksin kindlasti lehekülje, kus käivad koos Rootsi matemaatikaõpetajad, kes tahavad seksida kaheksateistkümneaastaste inglise poistega." (282)
"Nagu ma ütlesin, ei saa sa päris tuleviku osas midagi ette võtta – ainult sellega, kuhu sind lennutatakse. Pead istuma ja ootama." (288)
Teise teose olin ma sunnitud kätte võtma (no details). Oscar Wilde´i "Õnnelik prints" sisaldab kunstmuinasjutte, mis on vähem või rohkem tuntud. Iga lugu on tervik ja igas loos on õpetlik iva. Rääkimata sellest, et Europeia sarjal on head (samas ka lühikesed) järelsõnad, mis annavad piisavalt taustainfot. Mu lemmiklooks sai "Isekas Hiiglane" - olen seda enne ka lugenud, aga praegusesse eluetappi tundus see eriti hästi sobivat. Kes lugenud, see lugenud, kes mitte, võiks ikka lugeda küll. Muinasjutud peidavad endas tuntud ja turvalisi mustreid, uinutavad valvsuse ja annavad (enese)kindlust.
Astrid Lindgreni "Meisterdetektiiv Blomkvisti" loen ka üle :)
Nädalavahetusel kintsis "Mina olin siin", mis osutus teatud mõttes üllatuseks - tekstitruu, aga filmilinal jõhkram kui raamatu lehekülgedel. Tekitas tunde, et midagi on valesti. Ma veel ei tea, miks, aga mõtlen veel :P
Ja täna käisin koolitusel. Targad tädid rääkisid väga palju, mõtlemisainet sain terveks aastaks. Alates sellest, et kui tahan üht asja hästi teha, siis teist ei saa ma hästi teha. Mis tähendab, et tööalaselt peaks võtma vastu mingeid otsuseid või siis teha kõiki asju kuidagi poolkõvalt - nagu kipub tavaline olema. Tähelepanu jagamist pean õppima ja fokusseerimist. Pikemalt sellel koolitusel ei peatu (konfidentsiaalsus?).
Sildid: Kiiksud, lugeja sünd
Kirjutas Kriux kell 8:23 PM
