Käisin Tallinnas

Tallinna tripi lõpetuseks märgin ära, et Up-upis sain Trizaga kokku, oli äärmiselt tore üle-ma-ei-tea-kui-pika-aja jälle näha, pläkutada ja kõkutada. Ülevaade toimunust ja väiksed tulevikuplaanid nagu ikka. Up-upi maasikavahuga kreembrülee oli tehtud pahaks läinud maasikatest, see oli ainus paha asi kohtumise juures :( Plaanid on esialgu ainult plaanid, eks ole näha, kas tegutsemiseks ka ühel ajal läheb... Indu ja äksi täis olime vist mõlemad.

Veel tripi lõpust: Juha Vuorineni "Tulba-ahv" ja "Punane vänt" said ka läbi loetud. Esimene neist oli peaaegu sama hüsteeriliselt naljakas kui "Joomahullu päevaraamat", teine oli mitte midagi ütlev fragmentide kogu, mis tekitas küll mõningad spontaansed naeruturtsatused, aga üldiselt tõi ainult esile ülejääkide miinuspoole (kui miski on juba ülejääk, siis pole mõtet teda asjana iseendas serveerida, kuigi mõnikord võib tunduda, et ülejääk on tähenduslikum kui asi ise). Ühesõnaga lugesin, hirnusin ja une-eelne aeg sai kasulikult täidetud :P Üritasin Graham Greene´i ka lugeda ("Salakaubavedajad"), aga see ei edenenud mitte. Sain kena õigustuse see raamat pooleli jätta, kui pühapäeval lõpuks ometi koju otsustasin tulla.

Suvine Tallinn oli tore, sain kõvasti jalutada (kaks korda päevas väike tripp, mõnel korral ka pikem tita-titaga), maasikaid korjata (loe: penitsiliini põõsasse ja naabri aia vastu visata), kirsse korjata-puhastada, koristada (oi, ma olen maniakk), ajalehti lugeda (neid päris lehti, mitte Interneti omasid), viisin end kurssi Pere ja Kodu ning Oma Maitse uusimate numbritega, vaatasin televiisorist nõmedaid suviseid filme, kuulasin lugematuid vareste kraaksatusi, ostlesin mõõdukalt (ahaa! ma oskan seda mõõdukalt teha!) ja haigutasin niisama. Läks asja ette nagu eelmisel suvelgi.

Varsti võib öelda, et suvi läks kui unenägu...