Veel raamatuid

Nädal maal möödas. Tulin vahepeal linna (peab ju hingama ja lisaks oli meil Efqga esialgu nädal plaanis, kuigi nüüd tema plaanid muutusid, mis tähendab, et ma pean ka oma plaane korrigeerima).

Mida maal ikka tehakse peale söömise, magamise, teleka vaatamise, ajalehtede lugemise, lastega mängimise ja kõkutamise? Loetakse ikka. Naisteajakirju lõpmatuseni (Eesti Naine rokib), raamatuid ka. Ehk siis. Katrin Karisma "Minu ilus elu" kirja pandud Elis Aunaste poolt. Võrreldes Reet Linna raamatuga oli seda kergem lugeda, läks kiiremini ja Katrin polnud sugugi nii avameelne kui Reet. Nii et võib-olla ikkagi reaalsustaju olemas? Ei tea. Mulle meeldib väga selle raamatu kujundus - kaanest kaaneni (kollane ümbrispaber ja oranž kaas!). Natuke avameelsust, natuke saladusi, natuke päikest ja pisaraid, aga loetav. Mis ma ikka. Heljo Männi "Elu roheline hääl" oli ka lugemisel. Kummaline raamat. Seda peab veel seedima, sest see on üks sellistest raamatutest...

Leelo Tungal ja "Seltsimees laps" ootab.

Kiisu on päh ja teeb pahandust.