Hälin ja hälin

Põrguinglid. Kirjeldamatud. Eile oli eksam. Ei jopanud. Olen tegelenud terve tööpäeva selgitamise, patsutamise ja saja muu asjaga, mis kaasnevad ebaõnnestumisega. Kui tööl sai ainult peaga vastu seina peksta, siis kodus sai karjuda, suitsetada, nutta ja magada.

Ega muud ei olegi öelda, ma olen väsinud ja sõnatu. Süda läheb pahaks. Kui üks ei juhiks järjekindlalt tähelepanu, siis ma unustaks söömise. Mitte protesti märgiks, vaid lihtsalt.

Rämedalt ebaõiglane. Ikkagi. Mina ei muutu kunagi selliseks. Ausalt. Kui tuleb esimene signaal, lähen koolist minema. See on lubadus.