***
* Juha Vuorise "Rasedusarmid". Magus võrreldes teiste tema raamatutega; sisaldab lugu ja tegelasi ja vähem roppust ja seetõttu ka ilmselt vähem spontaanseid naerupahvakuid; autor on kirjanikuks hakanud, kusjuures päris edukalt.
*Frederick Forsyth "Afgaan". Kiirelt loetav; sündmused kulgevad ajaliselt lähedases minevikus, on võimalik (veel) üht vandenõuteeoriat vaadelda ja miks mitte mängida mõttega, et selles midagi on reaalset (nagu "Da Vince kood" jt teised Forsythi enda teosed).
* Thornton Wilder "Märtsi iidid". Neli erinevat "raamatut" ühes. Tegemist Rooma ajalooga, jällegi sama teema, et äkki oligi nii. Esialgu pisut keeruline jälgida, kuna tegevus (vandenõud) kanduvad ühest raamatust teise ja lugejana peab ise olema valvas tekkinud lünkasid täitma. Õnneks on ajalooteadmised sellised, et nn lõpp oli enne teada, üllatuseks oli siis konstrueeritud lugu, mis selleni viis.
* E. Birznieks-Upitis "Pesamuna päevaraamat". Ai, ma lugesin seda päris mitu õhtut enne magama jäämist. Lühikesed lood, mis tekitasid enamasti sooje tundeid (no lapsepõlve vastu ju ikka ei saa!). Koosneb tegelikult kahest osast "Pesamuna kodus" ja "Pesamuna koolis". Esimene neist oli ehk nauditavamgi, teises osas, kus pesamuna kodunt lahkub ja suureks saab, on autor ülevaatlik, pole enam nii palju lugemismõnu tekitavaid detaile.
* Hudaiberdõ Tuhtabajev "Võlumüts". Eelmise ja sellegi raamatu leidsin maal kappi sorteerides (lasteraamatute riiulites tuhnisin mõttega leida "Viplala" ja veel mõned lood). No oli küll naljakas, meenutas neid vanaema juures loetud 1950-60ndatel välja antud vennasrahavaste teoseid kommunismi suurest võidust (halloooo, ei meenutanud, oligi selline). Ma ilmselt pean mingi auhinna saama selle eest, et oskan autori nime välja öelda.
* Reet Neimar "Sajandi sada sõnalavastust". Ma ei hakka üldse ohkimagi, kui ilus raamat see on. No korra ohin: ilus on!
************
Suvi ei olegi luhta läinud, eks. Nädal on puhkuse lõpuni, üleeile littis täiega, nüüd tahaks veel maailma otsa joosta, et üht-teist endasse ammutada (ükskõik kas tüdimust või päikest või vihma).
*Frederick Forsyth "Afgaan". Kiirelt loetav; sündmused kulgevad ajaliselt lähedases minevikus, on võimalik (veel) üht vandenõuteeoriat vaadelda ja miks mitte mängida mõttega, et selles midagi on reaalset (nagu "Da Vince kood" jt teised Forsythi enda teosed).
* Thornton Wilder "Märtsi iidid". Neli erinevat "raamatut" ühes. Tegemist Rooma ajalooga, jällegi sama teema, et äkki oligi nii. Esialgu pisut keeruline jälgida, kuna tegevus (vandenõud) kanduvad ühest raamatust teise ja lugejana peab ise olema valvas tekkinud lünkasid täitma. Õnneks on ajalooteadmised sellised, et nn lõpp oli enne teada, üllatuseks oli siis konstrueeritud lugu, mis selleni viis.
* E. Birznieks-Upitis "Pesamuna päevaraamat". Ai, ma lugesin seda päris mitu õhtut enne magama jäämist. Lühikesed lood, mis tekitasid enamasti sooje tundeid (no lapsepõlve vastu ju ikka ei saa!). Koosneb tegelikult kahest osast "Pesamuna kodus" ja "Pesamuna koolis". Esimene neist oli ehk nauditavamgi, teises osas, kus pesamuna kodunt lahkub ja suureks saab, on autor ülevaatlik, pole enam nii palju lugemismõnu tekitavaid detaile.
* Hudaiberdõ Tuhtabajev "Võlumüts". Eelmise ja sellegi raamatu leidsin maal kappi sorteerides (lasteraamatute riiulites tuhnisin mõttega leida "Viplala" ja veel mõned lood). No oli küll naljakas, meenutas neid vanaema juures loetud 1950-60ndatel välja antud vennasrahavaste teoseid kommunismi suurest võidust (halloooo, ei meenutanud, oligi selline). Ma ilmselt pean mingi auhinna saama selle eest, et oskan autori nime välja öelda.
* Reet Neimar "Sajandi sada sõnalavastust". Ma ei hakka üldse ohkimagi, kui ilus raamat see on. No korra ohin: ilus on!
************
Suvi ei olegi luhta läinud, eks. Nädal on puhkuse lõpuni, üleeile littis täiega, nüüd tahaks veel maailma otsa joosta, et üht-teist endasse ammutada (ükskõik kas tüdimust või päikest või vihma).
Sildid: Kiiksud, lugeja sünd, suvi
Kirjutas Kriux kell 11:29 AM
