Kõrv veab alt

Amet on selline, et aeg-ajalt tunnen ebainimlikku rõõmu igasugusest keelealasest naljast ehk keelepedetsemisest (st sõnadesse arutult süüvimisest).
Stiilinäited:
(h)alastusõpe=avastusõpe;
lipp oli peldikus= lipp oli peidikus;
seda teed huiates olen käinud= seda teed huilates olen käinud...

Võib kaks korda arvata, kas ma mitte valjul häälel ebasobivas kohas ja ebasobival ajal naerma ei hakanud. Mõnikord on enese tõttu pisut piinlikki, aga no mis sa teed, kui keel kõrva paitab ja samal ajal aitab keele teravana hoida.