2 kuud

Tulin töölt koju ja tundsin pea igal sammul hõrku sigareti hõngu. Ega ma muidu seda eriti tunne-tähele pane, aga täna hõljus see rahulikult ja kiusates sõõrmetes. Pärast 15-minutilist kiiret kõndi, pilk otsimas allikat, kust lõhn pärineb, sain aru, et tegelikult oli see väike alateadvuse trikk.

Kaks kuud sai täna täis - jei! Olen justkui päris kenasti harjunud mitte suitsetama. Seega tundub, nagu oleksin juba ammu lõpetanud, aga kalendrisse vaadates ja kuupäeva jälgides saan aru, et keeruline ei ole mitte loobuda, vaid jätkata loobunud olekut (mida lausevärdjat) :) Nii et ma võin hetkel nentida, et mõte suitsust ei takista mul enam ratsionaalsemate tegevustega tegelemist.

Aeg-ajalt tuleb selline rahulik, mitte paaniline ja pisut igatsev küsimus - miks... Ja siis väike selline iseenda ärritamise mõte - ehk prooviks, kindlasti on hea. Tegelikkus on muidugi see, et ei ole hea, on vastik, ilmselt olen taas alustades deliiriumis, maitse oleks sitt-sitt-sitt, lebra ajaks südame pahaks-pahaks-pahaks... Nojah, ebameeldivad väljendid, et tegevus, millest kirjutan-mõtlen, endale ebameeldivaks teha ;)

Vähem kiusatusi. Ja läheb, läheb... Lähemaks (=läheb paremaks).