Vale riiul vol 2
Nädal tagasi juba märkisin, et raamatukogutädi oli raamatu pannud valele riiulile. Noh, teine oli veel (mis tähendab, et ma lähen ja vaatan kogu riiuli üle :P).
Nick Hornby "Ühest poisist"
on lugu kahes poisist, 12-aastasest Marcusest ja Willist, kes on 30-40 vahel, kuid käitub poisilikumalt, kui Marcus seda eales teinud on. Will otsib endale pettusega suhet üksikvanemaga, Marcus otsib enda ümber iga hinna eest inimesi, sest tal on tõsine hirm üksi jääda - ema-isa on lahutatud, on sunnitud seetõttu sõpradest eemale kolima, ema üritab enesetappu, mingil põhjustel ei sobitu ta uude keskkonda. Keskendutakse sellele, kuidas kaks erinevas eas mehehakatist sõbrunevad, teineteist mõjutavad ja lõpuks iseendiga rahu teevad. Arengulugu, aga mitte lapse, vaid täiskasvanu oma, kuid mehe arenemise käigus saab lapsest laps, mitte hirmunud poiss, kes on sunnitud toimima nagu täiskasvanu. Willi põhjused toimida üht või teistviisi on lihtsakesed, samas arusaadav ja mõistetavad. Igatahes toimib see tegelane põhimõttel: elada ja mitte üle mõelda, nagu teeb näiteks Marcuse ema Fiona. Lisaks peategelaste paarile Willile ja Marcusele on palju tähelepanu pööratud Marcuse emale, näidatud tema depressiooni arenemist, tulemust, kuid arutlust, miks see nii on läinud, peaaegu ei esitatagi (kas depressiooni teket saab üldse seletada? inimene, kes ei ole arst ja samas ei põe ise depressiooni?). Kõrval areneb ka Willi suhe Racheliga, Marcuse armumishõnguline sõprussuhe hulljulge ja piirideta Elliega, mis omakorda toob teistkordselt (Willi-Marcuse suhe on esmakordne selle teema käsitlus) esile popkultuuri kajastused igapäevaelus.
Stiilinäide - ja olulisim põhjus, miks seda Hornby teost lugeda on just stiil.
"Sellepärast, et... enamik inimesi arvab, et elu mõttel on midagi tegemist tööga, mida nad teevad, või lastega, perega, millega iganes. Aga sinul pole midagi sellist. Sinu ja meeleheite vahel ei seisa mitte midagi, ometi ei paista sa olevat kuigi meeleheitel inimene."
"Liiga loll."
"Sa pole sugugi loll. Miks sa siis oma pead gaasiahju ei pista?"
"Ma ei tea. Alati on näiteks mõni uus Nirvana album tulekul või midagi juhtumas "NYPD Blue´s", mis paneb mind järgmist osa ootama."
"Justament."
"Elu mõte on selles? "NYPD Blue´s"? Jeesus". Asi oli palju hullem, kui Will oli kartnud.
"Ei-ei. Elu mõte on selles, et lähed pidevalt edasi. Sest sa tahad seda teha. Elu mõte on seega kõiges, mida sa teha tahad. " (lk 232)
Ütlen hästi lihtsalt - see on väga hea raamat, mille põhjal inglased ka Hugh Granti filmi on vändanud ("About a Boy" 2002).
Hinne 8,75
Nick Hornby "Ühest poisist"
on lugu kahes poisist, 12-aastasest Marcusest ja Willist, kes on 30-40 vahel, kuid käitub poisilikumalt, kui Marcus seda eales teinud on. Will otsib endale pettusega suhet üksikvanemaga, Marcus otsib enda ümber iga hinna eest inimesi, sest tal on tõsine hirm üksi jääda - ema-isa on lahutatud, on sunnitud seetõttu sõpradest eemale kolima, ema üritab enesetappu, mingil põhjustel ei sobitu ta uude keskkonda. Keskendutakse sellele, kuidas kaks erinevas eas mehehakatist sõbrunevad, teineteist mõjutavad ja lõpuks iseendiga rahu teevad. Arengulugu, aga mitte lapse, vaid täiskasvanu oma, kuid mehe arenemise käigus saab lapsest laps, mitte hirmunud poiss, kes on sunnitud toimima nagu täiskasvanu. Willi põhjused toimida üht või teistviisi on lihtsakesed, samas arusaadav ja mõistetavad. Igatahes toimib see tegelane põhimõttel: elada ja mitte üle mõelda, nagu teeb näiteks Marcuse ema Fiona. Lisaks peategelaste paarile Willile ja Marcusele on palju tähelepanu pööratud Marcuse emale, näidatud tema depressiooni arenemist, tulemust, kuid arutlust, miks see nii on läinud, peaaegu ei esitatagi (kas depressiooni teket saab üldse seletada? inimene, kes ei ole arst ja samas ei põe ise depressiooni?). Kõrval areneb ka Willi suhe Racheliga, Marcuse armumishõnguline sõprussuhe hulljulge ja piirideta Elliega, mis omakorda toob teistkordselt (Willi-Marcuse suhe on esmakordne selle teema käsitlus) esile popkultuuri kajastused igapäevaelus.
Stiilinäide - ja olulisim põhjus, miks seda Hornby teost lugeda on just stiil.
"Sellepärast, et... enamik inimesi arvab, et elu mõttel on midagi tegemist tööga, mida nad teevad, või lastega, perega, millega iganes. Aga sinul pole midagi sellist. Sinu ja meeleheite vahel ei seisa mitte midagi, ometi ei paista sa olevat kuigi meeleheitel inimene."
"Liiga loll."
"Sa pole sugugi loll. Miks sa siis oma pead gaasiahju ei pista?"
"Ma ei tea. Alati on näiteks mõni uus Nirvana album tulekul või midagi juhtumas "NYPD Blue´s", mis paneb mind järgmist osa ootama."
"Justament."
"Elu mõte on selles? "NYPD Blue´s"? Jeesus". Asi oli palju hullem, kui Will oli kartnud.
"Ei-ei. Elu mõte on selles, et lähed pidevalt edasi. Sest sa tahad seda teha. Elu mõte on seega kõiges, mida sa teha tahad. " (lk 232)
Ütlen hästi lihtsalt - see on väga hea raamat, mille põhjal inglased ka Hugh Granti filmi on vändanud ("About a Boy" 2002).
Hinne 8,75
Sildid: lugeja sünd
Kirjutas Kriux kell 10:46 PM
