Back in...

Ise ka ei usu, aga viimase kahe nädala jooksul olen alustanud 6-7 raamatu lugemist, aga lõpetamisega on lood väga hullud. Eile sain jälle ree peale ja muidugi aitas mind välja vana hea "Rehepapp", mida ma sajandat korda üle lugesin. Iga jumala kord leian sealt mingi killu, mis hüsteeriliselt kõõksuma võtab. Eilsed lemmiktegelased olid puuk (see, kes vastu seina puruks lendas ja kellest välja voolanud piima loomakesed lakkuma tulid) ja koerakujuline tont ("nii pikk, et tema minemine võttis aega oma pool tundi").
10st 10 (ma usun, et ma varem olen mingeid muid hinnanguid andnud, aga ma ei viitsi kontrollida)

Ja siis lõpetasin Jaak Leeri "Savumees Einaril on kogu aeg buss katki" ja sain aru, et ma vist ikka ei kuulu nende inimeste hulka, kes igapäevaselt suudaksid Nellit, Õhtulehte, Delfit jmt lugeda. Pisut tuttavat kildu oli ka ja mõnel korral sai südamest naerda ("Elmo on nuhk-liiklusmärk", "Südamehaige vanaisa mängib lapselastele surnut ja suremist", "Nugis sõitis kure seljas Raplasse" ja mõni teine veel). Ei saa ju naermata jätta, kui pealkirjale järgnevad sõnad: "Koplis Maleva tänaval resideeriva Evaldi hing ripub pidevalt niidiga kaelas. "Kõikvõimas Jumal karistab mind vähemalt iga poole minuti tagant. Kohe, kui valvsus kaob, juhtub minuga midagi halba!" ütleb mees ja kukub pea ees trepist alla." (lk 57)
10st umbes 5,5

Ja eile tegin 57/8016 (pikk, lühike, lühike).