Suvi

Ma pole veel näinud ühtki sääske, keda sääsepeletis uimaseks oleks muutnud, aga endal on kerge iiveldus õhus levivatest aurudest. Või hoopis alkoholist. Igatahes on suvi ja sääsed kohal. Kummaline on, et hommikul kodust minnes ei näe ma elamises ühtki sääske, panen aknad kinni, aga õhtul koju jõudes astun õuest tuppa tulles keset sääsepilve. Kuskil meie elamises on neil pesa ning söögiaeg on õhtuti. Vähemalt tubastel sääskedel küll. Õueelajad võtavad väikseid ampse igal korral, kui ukse taha filtreeritud õhku hingama suundun.

***
Päikesepõletuse ja päikesepiste sain ka eile kätte. Hommikul oli silmi avada väga raske ja samas olid silmaümbrised ainsad mittepunetuvad kohad, mis peeglist vastu vaatasid. Peaks vähem peeglisse vaatama. Kõrvade pealt hakkab vaikselt nahka kooruma, kukal on nii valus, nagu oleks rasket füüsilist tööd teinud. Ei ole teinud. Kõigest mõttetöö, mis kuhugi ei vii. Kui õhk seisab, ei saagi ju miski kuhugi viia.

***
Tundub, et inimesed ümberringi muutuvad kellekski teiseks, kui nad seni on olnud. Võib-olla ei muutu teised, vaid olen ise muutunud. Kiiremaks, kärsitumaks, pealiskaudsemaks. Pole kindel, et see muutus mulle meeldib. Ja samas on lihtsam. Lihtsam mitte lasta end häirida pisiasjust, millest maailm koosneb. Kese on paigas, pöörlemine stabiilne. Kui nüüd õige hetke ka ära tunneks, oleks väikene pidu.

***
Mulle meeldib pisut uimane Tartu, mis suvel liigub sama palju kui tuuleõhk väljas. Ehk siis seisab.