On, on

Kui algas mai, algas mi casas harjumuspärasest pisut teistsugune elu, aga kuna see on kellegi teise elu, ei kirjuta ma sellest. Kirjutan hoopis sellest, et seoses ümberkorraldustega oli mul vaja kolida kogunenud maine vara ühest kohast teise. Õnneks küll ühe maja piires, aga see tähendas siiski, et aastate jooksul kogunenud raamatud tuli minema tassida. Maast laeni täis riiulist sai palju üksteise otsa kuhjatud teoseid. See sundis mind otsima kohta laenatud raamatutele, mida riiulis leidus täpselt kolm. Keerutasin käes kunagi Kessult vägisi ja kiusu pärast saadud teost ning kuna mu olematu lugemislaud oli parasjagu tühi, otsustasin lugeda. K. reklaam oli kõike muud kui kutsuv: ta andis selle raamatu mulle koju kaasa kunagi umbes sellise mõttega, et kui tema pidi seda lugema, siis pean mina ka.

Ehk siis maikuust kuni oktoobrini lugesin vahelduva eduga Henn Põlluaasa teost "Lennart Meri, vabaduse valus valgus". Olin endaga ülimalt rahul, kui 5 kuud kannatusi lõpuks läbi said. Saan K.-st aru: on neid, kelle kallale ei minda. No umbes nagu "Usume Andrus Veerpalu". 

Lugesin ja küsimusi tekkis rohkem kui vastuseid. Algusest peale mõtlesin neile allikatele, mida koostaja kasutas. Hulgaliselt käsikirju. Kust tulevad need inimesed, kel nii palju aega on? Miks neid just need sündmused/ isikud on paelunud? Miks see raamat erinevalt tsiteeritud käsikirjadest trükki jõudis? 

Ei oodanud lobedat lugemist, ei oodanud akadeemilist uurimust, ei oodanudki pärast "reklaami" midagi. Sellegipoolest suutis autor pidevalt üllatada ja peamiselt sellega, et on olemas hulk inimesi, kes tegelevad pesus sorimisega, teadmata, kas pesu on must või puhas. 

Lugesin, mis ma lugesin, Lennartist arvan samamoodi nagu enne lugemist. Autori kavatsusest aru ei saanud, lollimaks ei jäänud. Sain hoopis meeldetuletuse lähiajaloo kohta, mis oli aeg-ajalt sarnane Kivirähki Ivan Orava seiklustega, sest oletused-süüdistused olid nii üle võlli keeratud. Päris mitu anekdoodilaadset lugu sai. Sain paraja huumorilaksu. 

Parima osa raamatust moodustasid Lennarti tsitaadid. Kuna tegemist oli kirjamehega, siis on, mida tsiteerida. 

****

Ja teine asi, mis mental note´ina kirja pean panema: nõustun W.-ga, kes kirjutas: "Mehed on lollid." On jah.