Unustasin

Tervitada. Või siis tervitasin? Kui jah, siis veel, kui ei, siis olge tervitatud: ema, isa, õde, vend 1, vend 2, vennatütar 1, vennatütar 2, õepoeg, Kiisu, Nässu, Liina, Mari, Kadi 1., Kadi 2., Kadi 3., Kärt, Birgit ja teised 8 c-st ja loomulikult kõik, kes mind tunnevad.

Ära jobutas ühesõnaga. Põhimõtteliselt lähen mnüüd magamistuppa ja naeran kõik välja. S.t. iseenda. Tsiteerides klassikuid, muidugi mõista. Kõrvale naudin lugematul hulgal sigarette ning kui veab, siis äkki leian midagi, mida saan endale sisse süüa ja mis actually seal ka püsib. Mis tuletab mulle meelde, enne kui päris lolliks kätte ära lähen, et pean pangaülekandeid tegema. "E, M ja otsa üks A" käskis. Whazupdude. Või midagi sellist. Põhimõtteliselt. Sõnaga olen omaette ja saan endaga hakkama. Ei unista. Aga endiselt igatsen. Küll ma ükskord alles... Ja kui ma peaksin veel suureks ka saama... Misiganes. "I´m coming" karjus Arnold ("Mr. California") telksus. Ja Näskaril jobutas ka ära.

Köhh.