Kõik võtke oma kivad ja kukkuge loopima

Visake kõik oma kivad EMT kapsaaeda. Ootan juba kümme minutit kõnede eristust. Kui fucked up veel saab olla??? Kusjuures närvi lähen ma selle pärast, et mul on hullult kiire. Lapsukesed ju kangesti koolis tahavad teada, mis on jutustus ja lugeda üht kena jutustust õpikust. Sõnaga pean minema kriiti murdma ja lapsukesi paitama... Ja tahangi minna, aga EMT ei lase. Vihkan neid. Kohe kõvasti.

"E, M ja otsa üks A"

Põhimõtteliselt siis päevalaul. Ja juba pikemalt, sest probleemid hakkavad üle pea kasvama. Mina ei saa aru, millest need tekkisid, milles need isegi seisnevad, aga fakt on see, et miskit on lahti. Põhjusi loomulikult ei avaldata. Õke kahtlustab tervisehädasid... :( Nuuks tuleb peale. Ei julge talle helistadagi, tuleb jälle mingi riid ja siis tuju rikutud. Aga helistamata ka ei saa olla, sest siis on lihtsalt väga vilets tunne sees ja tuju ikka sant.

"We can work it out... We can work it out"

Ikkagi helistasin ja tundus, et praegu on asi OK, kuigi ta ei palunud mul tubli olla... :( Minu ja emme tava on selline, aga tema seda täna rikkus. Kui nüüd järele mõelda, siis ta on seda juba pikemat aega rikkunud. Nuuks. Lähen koju sel nädalal ja vaatan, kuidas asjalood on. Mure on ju. Lihtne lahendus asjale oleks see, et tal on lihtsalt jõulumasendus vara peale tulnud, aga see tundub kuidagi liiga lihtne. Tal muidu see ikka ootab jõululaupäevani...

"Daysleeper... daysleeper... daysleeper"