Some people get their kicks...

Just. Mõni saabki. Aga ma ei taha sellest praegu pikemalt rääkida/kirjutada. Sest töökavad tahavad tegemist. Eile kella neljaks oli kaks tükki tehtud. Kaks on veel. Olen kella poole kümnest alates üleval, ainus, mis ma ära olen teinud on kaheksanda klassi tabel ja nädalajaotus, kuupäevigi pole veel lsianud. Seega on natsa nagu kiire varsti. Või, noh, oli juba eile ja üleeile.

Üleeile pidasime Käshiga sünnipäeva. Minu oma. "Armastus kolme apelsini vastu" tuli ETVst, aga me avastasime kaks mintsa enne et. algust, et meil ETVd pole. Mõeldud, tehtud. Vaatasime DVDd. Tore oli. Ja õhtu lõpetas lõpulaul (8 korda järjest!!!). Mul jäi natsa veel nägemata ka, sest vajusin ära 15 mintsa enne lõppu, kuigi Käsh keelas ;) Eile käis Zara-tibu külas ja vihastasime ennast sigadeks, sest ta ei teadnudki kogu lugu peast. Põlvkonnad, kögens-mögens. Millest need tänapäeva noored küll oma energialaksu kätte saavad? Mina sain igatahes senjoore Corzist!

Kolleegidega pidasime ka sünnipäeva. Ühesõnaga on jah nii, et kui koolist ei räägi, siis on piinlik vaikus. Aga ikkagi oli tore, ma arvan. Mul väemalt küll. Polnudki sellist tavalist sünnipäevavältimise meeleolu. Vat nii. Sõnumeid tuli vahvaid.

Ahjaa. Üks veider lugu saab homme lahenduse. Sain uusaastaööl sõnumi ja arvasin, et see on Käshilt ja siis vastasin kohe väga otsekoheselt (loe: suitsetame uuel aastal surnuks end, lapsed paneme tossama jne.) Aga noh, see polndki Käshilt, oli hoopis ühelt mu klassi lapselt ja ma juba ootan, et ta homme hakkaks osatama. Juhtub :P

Okeish, tööle mõtlen nüüd, aga ainult neile asjadele, mida ma saan muuta.

Here I come, hoidke alt!!!