22 tundi

Ei, mitte koolis... Kuigi, kui nüüd järele mõelda, siis just nii palju ma neid tunnikesi sel nädalal pidin tegema...... 22 tundi unetut olekut, kusjuures asi ei ole une puudumises, vaid hoopis selles, et pole võimalik magada. Peab asjatama. Vabathlikku tööd tegema. Öötundide ja hingerahu arvelt. Aga öötunnid on ka palgatöö puhul napid ja hingerahust pole juttugi, kui pidevalt selgub mingeid kummastavaid fakte ja faktikesi, mis maailma täiesti segi pööravad. Seega jah.

Dum-di-dadi, dum-di-dadi. Evliin on teinud "Kaks takti ette" kommuuni Orkutis. Vahva, aga infi seal veel napib, st et arvamuste paljususest pole juttugi :P Virr-virr, torr-torr.

Väsimatu sekretär igatahes töötab ja rabeleb. Huvitav, miks? Sest see on tema töö?! Ebanormaalsed tööandjad oleme igatahes. Sal oli juba arvamus, et ta paneb lahkumisavalduse lauale ja jookseb minema. Uijah.

Kalli-musi-koju-tuttu-vanni-kahe-teki-alla-värvituid-jalakrampides-unesid-vaatama.

P.S. Lugesin eile terve raamatu läbi, st Internetist Agatha Christie "Pansionaadi..." loo. Koolis oli vaja :P
Soovitan!