You never know what kind of a filling you get...

Tsiteerin filmiklassikat muidugi mõista. Aeg on nii kiiresti läinud. Õigupoolest hetkel ei lähe - kell on seisma jäänud :P Nii et siis võib ju nautida hetke, eks.

Eile tulin seitsme ajal õhtul töölt koju, süütasin tänavanurgal oma nn esimese sigareti - hommikused kolm ei lähe ju arvesse - ning taarusin pimedas töövihikuid täis seljakott turjal koju. Endal õnnis naeratus näol, sest nädal sai ju läbi! Olin jah õnnelik. Olen praegugi. Vaatamata sellele, et nädala alguses igasuguseid juhtumusi ette tuli, võib seda siiski pidada kordaläinud nädalaks, sest tunde sai pidada ning lapsed enam-vähem käitusid. Ehk siis keegi ei käinud sõimamas, märkusi tegemas ning lapsed said kõik oma vingumiste, mõnitamiste ja karjumistega maha juba esmaspäeval. Seega teisipäev, kolmapäev ja neljapäev asja eest :) Nojah.

Olen võimekas küll. Ilmselt ülemuse märkused on kõik õiged, aga minu omad ka. Ei oska lihtsalt paljusid asju. Tunnen rõõmu väikestest leiutistest. Ja leiutangi edasi. Loodetavasti seda ikka lubatakse ja eriti tore oleks, kui ka toetatakse. Igatahes sain täna aru, et seda värki - vaba päeva - oli mul väga vaja. Enda jaoks. Mõtlesin juba välja, et esmaspäeval teen asetäitjale kingituse, sest jah. Mina vajasin seda ikka väga ja tahan, et ta saaks aru, kuivõrd ma hindan seda, et ta mulle seda aega võimaldas . Ilmselt nädala pärast, kui hakkan mõtlema, mis kõik selle ühe päeva tõttu tegemata jäi, ma kahetsen, aga praegu olen rõõmus. Südamest. Lubage mul siis lapselikult rõõmus olla! Ei ole ju palju palutud, eks.

Nii ongi. Väsinud, aga õnnelik. Kell on endiselt 8 pärast 9, nii et jah. Naudin hetkesid, mis mulle on antud. Lõhnaküünlad ja muusika, Cosmo ja ajalehed. Reede on käes.

Iga päev on kingitus.
Iga päev on üllatus.
Iga päev on elamist väärt.
Iga hingetõmme on hingamist väärt.
Isegi siis, kui sa täpselt ei tea, mida sa hingad, milleks, kellele, kellega, kuidas, kui palju, kui kaua...


If I tell a joke, you probably heard it before...