Aeg tuleb, aeg läheb

Pühapäevad on parimad sissekannete tegemiseks. Et kõik ausalt ära rääkida (:P), siis tuleb mainida, et on üks põrgulik nädal olnud. Tormamine, vingumine, hüsteeriliselt rõõmus ja kurb olemine, meeletute reisikirjelduste koostamine, mütsiga lööma minevate tundide andmine. Kiire. See on nüüd see rutiin, mille puudumisest ma veits aega tagasi siia kirjutasin. Kas ta just selline pidi olema... Kes seda nüüd teab. Alati mõtlen, et eks aeg hiljem näitab, mis oli õige ja mis vale. Ja küllap siis saab järeldusi teha. Noh, ma mõnikord teen ka, ausalt. Arutlemine ja järelduste tegemine on üks minu lemmiktegevustest. Tõsiselt, niisama arutlemine ei paku eriti pinget, ikka peab see va iva ka välja tulema.

Kolmapäeval käisin koos kolleegiga kontserdil. Mnjah. Kuulamas Eesti-Soome sümfooniaorkestrit. Mis siin ikka pikalt, tore, et sai käidud. Neljapäeval tähistasime Krisi uut korterit ja veel tagantjärele sünnipäeva. Väegade vahva, nagu ikka gängiga koosviibimised. Reedel olime Käshiga teatris "Tähed hommikutaevas" vaatmas ning eile käisime sel talvel esimest korda Kuutsemäel. Sain käe valgeks või jala lumiseks, oleneb kuidas vaadata, mäesuusatamises. Lumelauad olid lihtsalt välja renditud :( Algul mõtlesin küll, et noh, pole nagu minu teema, aga lõpus oli juba päris tore, nii et võib-olla teinekordki suusad laua asemel.

Ja nüüd on pühapäev. Arvestades päevakest, peaks tegema pannkooke, aga noh... Kes teab, võib-olla teengi. Et hommik oleks ilus ja nädalavahetus täie ette läheks :P

Lumi on ilus.