Ma olin täna korruse korrapidaja. Kui ma kaks vahetundi olin vapralt koridoris patrullinud ning ükski kolleeg ei tahntud mu päevikut ära viia ja uut asemele tuua, läksin kolmandal vahetunnil ise õpside tuppa. Selle 20 sekundi jooksul jõudis üks tüüp verist ila keset koridori eristada, õppealajuss tuled ära kustutada, pluss heita mulle laitva pilgu - a la miks ma ometi ei valva... Kuhu me niimoodi jõuame? Ma küll ei tea. Lõppkokkuvõttes oli tore päev. Eriti veel kui arvestada, et proua ülemus pidas 1. ja 2. korruse vahekorrusel ehk õpside toa juures valvet ning võttis rajalt maha väriseva lõuaga rampsi poole tormavad neljandikud, kes siis pidid õpside toa ukse kõrval häbipostis seisma. Tule taevas appi! Noh, aga kui huvitatud pealtvaatajad sain laiali pekstud, oli jälle lahedam olla. Võib-olla on asjal isegi mõte sees?!

Ja Tipsu jõudis täna kooli!!! Arvake ära, et eile käis üks õps küsimas, et kas see neiu veel tuleb või otsustas asja pooleli jätta. Ma siis täna küsisin ta käest ja ta arvas, et ta ikka läheb lõpuni välja. Jei! Õnn saabus õuele ja tuba sai ka õnne täis. Mitte Õnnet kahjuks, kes on haige ning see tähendab, et matemaatika igapäevane kaos on taas tabanud minu lapsukesi... :( Very, very bad.

Ühesõnaga ei viitsi töid parandada ja asutan pigem ennast Matile külla.

Hääd ööd!